Varajased inimesed hakkasid püsti käima kuuma maapinna tõttu?

Tänapäeva Kenya Turkana piirkonna elanikud Foto: SCANPIX

USA John Hopkinsi ülikool käis välja teooria, et varajased inimesed hakkasid püstiselt käima kuna nende elukohas Aafrikas oli kliima ja ka maapind väga kuum.

Teadlased avastasid, et Kenyas Turkanas, mida peetakse inimkonna hälliks, oli miljoneid aastaid tagasi  märgatavalt kuumem kui praegu, kirjutab sciencedaily.com.

Teadlaste sõnul saab inimkonna evolutsiooni seletada niinimetatud temperatuurihüpoteesi abil.

«Varajased inimesed hakkasid püstiselt käima, kuna maapind oli väga kuum. Püsti seistes ei oldud enam kuumale maapinnale nii lähedal,» laususid uurijad.

Uuring näitas, et neljal jäsemel edasi liikumisel langes kehale rohkem päikest kui kahel jäsemel edasiliikumisel. Ka liigsete kehakarvade kadu aitas kuumas kliimas paremini toime tulla.

«Turkana on inimkonna häll, kust on leitud palju inimkonna evolutsiooni iseloomustavaid fossiile. Varajaste inimeste eluajal, umbes kolm miljonit aastat tagasi oli seal märgatavalt kuumem kui praegu. Hilisematel jääaegadel toimus kliima jahenemine,» selgitas uurija Benjamin Passey.

Passey sõnul mängis kliima inimevolutsioonis tähtsat rolli.

Teadlased analüüsisid taimede, puidu ja loomade fossiile, kuid neist paljastus siiski liiga vähe, et temperatuuri kindlaks teha.

Siis võeti ette muld, uurides selles leiduvaid isotoope, tegemaks temperatuuri kindlaks.

Leiti, et maapinnas leiduvad karbonaadid tekkisid kuskil 29 – 35 kraadi juures. Sellest järeldati, et Turkanas pidid kunagi päevased temperatuurid pidid veelgi kõrgemad olema.

«Juba varem oli teada, et Ida-Aafrika on paik, kus bipedalism alguse sai. Nüüd on meil ka andmed, et seal oli väga kuum. Kliima aitab selgitada inimeste kahel jalal kõndimise algust,» lausus Passey.

Uurijate sõnul saab vertikaalses asendis keha märgatavalt vähem päikest kui horisontaalses asendis keha.

«Varajased inimesed hakkasid püstiselt käima, kaotasid karvad ja nende kehatemperatuur langes,» jätkasid asja uurinud.