/nginx/o/2010/06/07/382086t1hde18.jpg)
Zooloogid avastasid, et loomaaias elavatele orangutanidele meeldib neid vaatama tulnud inimeste käitumist jälgida.
Ahvid jälgivad inimesi, mitte inimesed ahve?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühesõnaga – mõlema grupi esindajad vaatavad teineteist huviga, kirjutab sciencedaily.com.
«Inimestele meeldib näiteks tänavakohvikus istudes silme ees liikuvaid inimesi vaadata. Kuid samasugust lõbu tunnevad ka puuris olevad ahvid, kui nad saavad inimesi vaadata,»selgitasid teadlased.
Sellisele järeldusele jõuti Austraalias Melbourne´i loomaaias tehtud eksperimentidega. Uurijad jätsid orangutanide puuri vaatevälja kas täiesti lahti või oli see osaliselt suletud.
Osaline suletus jättis ahvidele võimaluse oma privaatsust kaitsta.
Kuid enamuse ajast ei eelistanud ahvid inimeste ees varju pugeda, vaid jälgisid pingsalt neid vaatama tulnud inimesi.
Uuring näitas, et ahvid jälgisid ise nähtaval olles inimesi neli korda kauem, kui siis, kui nad varju jääda said.
Professor Paul Hemsworthi sõnul väitsid varasemad uuringud, et suur jõllitavate inimeste hulk võib kinnises paigas elavatele ahvidele stressi tekitada.
«Kui inimesed orangutanidele nii stressi tekitavad oleksid, siis loomad ei jälgiks inimeste tegevust huviga ja nii pika aja jooksul,» nentis teadlane.
Uuring näitas, et ahvidele hoopis meeldib inimesi ja nende käitumist vaadata.
«Inimeste käitumine on stiimul, mis paneb ahve oma käitumis- ja suhtlemisampluaad laiendama,» lausus uurija.
Teiste loomaliikide huvitatust neid vaatama tulnud inimeste suhtes ei ole uuritud ja nende liikide esindajad võivad käituda teistmoodi.
Orangutane peetakse kõrge intelligentsusega ahvideks. Mõnede Indoneesia ja Malaisia põlisasukate keeles kannavad orangutanid nime «džungliinimesed».