Austraalia Aucklandi ülikooli geoloogiline uuring näitas, et Vaikses ookeanis asuvad saared mitte ei vaju, vaid hoopis kerkivad.
Vaikse ookeani saared kerkivad, mitte ei vaju
Selliste saarte hulka kuuluvad näiteks Tuvalu, Kiribati ja Mikroneesia saarestikud, kirjutab BBC.
Geoloogide kinnitusel on saarte tõusu põhjuseks korallijäätmed ja merepõhja sade.
Viimasel ajal on üsna palju räägitud kartusest, et kliimamuutusest tingitud merepinna tõus matab Vaikse ookeani mitmed saared vee alla.
Kuid nüüdne 27 saart hõlmav uuring näitas, et viimase 60 aastaga ei ole nende saarte olukord eriti muutunud. Osa saari on aga looduslike jäätmete arvelt isegi kasvanud.
Uurijad võrdlesid varasemaid saartest tehtud õhufotosid ning tänapäeva satelliitfotosid.
«Arvamus, et Vaikse ookeani väikesaartel asuvaid riike ähvardab katastroof ja maailmakaardilt kadumine, on vale. Me ei leidnud ühtegi tõendit selle kohta ja need saared peaksid vähemalt järgnevad 100 aastat veel alles olema,» selgitas geoloog Paul Kench.
Kuigi need saared ei pruugi lähiajal veevoogude alla mattuda, ei tähenda see seda, et nad ka pikas perspektiivis elukõlblikud on.
Tuvalu on saareriik Vaikses ookeanis Polüneesias. Asub Saalomoni saartest idas.
Kuni 1975. aastani oli Tuvalu tuntud Ellice'i saartena ja oli 1978. aastani Suurbritannia koloonia.
Tuvalu koosneb 114 saarest, millest üheksa suuremat moodustavad haldusüksused.
Kiribati on saareriik Vaikses ookeanis, mis asub mõlemal pool ekvaatorit.
Kiribati territoorium on ida-lääne suunas 4835 kilomeetrit ja põhja-lõuna suunas 1973 kilomeetrit, hõlmates umbes 5,2 miljonit ruutkilomeetrit merd.
Kiribati koosneb 33 atollist. Kolm suuremat saarterühma läänest itta on Kiribati saared, Fööniksisaared ja Line'i saared.
Kuni 1979. aastani kandsid saared nime Gilberti saared.
Mikroneesia on saareriik Vaikse ookeani lääneosas. Riik hõlmab suurema osa Karoliinide saarestikust.
Mikroneesia koosneb neljast osariigist: Chuuk, Kosrae, Pohnpei ja Yap.