/nginx/o/2010/06/02/378815t1hb0ab.jpg)
Kanada teadlased tõendasid, et teoreetiliselt peaks kaelkirjakud ujuda oskama, hoolimata sellest, et keegi ei ole kunagi neid ujumas näinud.
Teoreetiliselt peaksid kaelkirjakud ujuda oskama?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi kaelkirjakutest suuremad loomad on võimelised ujuma, ei ole loodus kaelkirjakutele seda oskust andnud, kirjutab Daily Mail.
Kanada Royal Tyrrell Museum of Palaeontology teadlast Donald Hendersoni ja Portsmouthi ülikooli uurijat Darren Naishi vaevas küsimus, kas need Aafrikas elavad loomad suudavad ujuda või mitte.
Henderson lõi virtuaalse kaelkirjaku ning võrdluseks veel mitut teist liiki virtuaalloomi.
«Panime virtuaalse kaelkirjaku virtuaalsesse vette. Paljud loodusteadlaste uuringud on näidanud, et kaelkirjakud ei oska ujuda ja väldivad vett isegi siis, kui nende elu ohus on. Meie eesmärgiks oli uurida, kas see ikka peab paika,» selgitasid teadlased.
Arvutikaelkirjaku loomisel võeti aluseks päriskaelkirjaku kaal, pikkus, kuju, kopsumaht ja kehaproportsioonid.
Arvutis loodud looma liikumist uuriti mitmel viisil ja teda keerati mitmes suunas. Kontroll-loomaks võeti aga hobune.
Uurijad leidsid, et kaelkirjak peaks tulema toime 2,8-meetrises veekogus.
«Meie virtuaalne kaelkirjak näitas, et need loomad peaksid jõgede ületamise ja ujumisega toime tulema. Pole ühtegi põhjust, miks nad ei peaks ujuda oskama või upuksid,» lausus Henderson.
Ta lisas, et kaelkirjakule tekitavad vees siiski raskusi ta pikad jalad ja kael.
«Kuid ta ebatavaline kehakuju tähendab seda, et ta liigub vees edasi teistest loomadest erinevalt. Ta peab pikka kaela hoidma vee pinna all, kuid pead vee peal. Selline asend on väga ebamugav. Jalgu tuleb tal edasiliikumiseks liigutada hoolimata sellest, et need on vees väga rasked,» jätkasid uurijad.
Kaelkirjakud liiguvad ka maal ebatavaliselt, kõigutades oma pikka kaela ette ja taha. Seda liikumise seisukohast tähtsat kaelaliigutamist ei ole vees teha võimalik.
«See tähendab seda, et kaelkirjakud on küll halvad ujujad, kuid siiski ei pruugi ujumine neile võimatu olla. Kaelkirjak on suur loom, kellel nõuab liikumine rohkem lihasjõudu. Veetakistuse tõttu peab lihaseid veelgi pingutama,» selgitasid teadlased.