/nginx/o/2008/08/15/65695t1h021f.jpg)
Arheoloogid leidsid uurimistööde käigus Ruhnust sadamakoha jäänused ja potikilde, mis viitavad inimeste peatumispaigale või koguni kiviaegsele asulale.
Ruhnust leiti sadamakoht ja kiviaegne peatumispaik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Leidsime väga omapärast Narva keraamikat, mille vanus võib olla 6000-7000 aastat,» ütles muinsuskaitseameti arheoloogist vanemspetsialist Maili Roio ajalehele Meie Maa.
Potikillud viitavad Roio sõnul inimtegevusele, kuid kas tegemist oli hülgeküttide ajutise peatuspaiga või püsiasulaga, seda ei osanud arheoloog enne täiendavat uuringut öelda.
Aivar Kriiska ekspeditsiooni tulemusel oli Ruhnus seni teada kuus kiviajast pärit asulakohta.
Ruhnu muuseumi direktori Märt Kapsta hinnangul on tegemist väga tähelepanuväärse leiuga, sest uus, järjekorras juba seitsmes asulakoht tähendaks, et Ruhnu tõuseb asustustiheduse poolest valdade hulgas esiritta.
Lisaks potikildudele leidsid uurijad ka sadamakoha jäänuseid, kuid leid on veel liiga värske, et uurijad saaksid anda täiendavaid selgitusi.
Ruhnut uurisid Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja muinsuskaitseameti teadlased, kes tegid seda saarte arheoloogilise merekultuuripärandi programmi raames.