Inimeste vanim eellane oli kannibalist ahvilaadne olend?

Inimeste vanim eellane oli kannibalist ahvilaadne olend? Foto: Wikipedia.org

Teadlaste kinnitusel võis inimeste vanim eellane olla ahvisarnane olend, kes harrastas kannibalismi.

Uue liigi teaduslik nimetus on Homo gautengensis, kirjutab National Geographic.

«Selle liigi isendid oskasid juba tööriistu, võimalik et ka tuld kasutada. Neid võib praeguse seisuga pidada kõige vanemateks inimeste eellasteks,» lausus Austraalia New South Walesi ülikooli uurija Darren Curnoe.

Uue liigi kirjeldus põhineb 800 000 – 2 miljoni aasta vanustel koljufragmentidel, hammastel ja teistel luudel, mis leiti Lõuna-Aafrika Vabariigist Gautengi provintsist Sterkfonteini koobastest.

Sealt avastati kuue isendi fragmentaarsed skeletijäänused. Nende põhjal arvatakse, et nende omanikud olid umbes üks meeter pikad ja kaalusid 50 kilogrammi.

Võrreldes tänapäevaste inimskelettidega, olid neil isenditel väga pikad käed, šimpansile sarnased näojooned, suured hambad ja väike aju, kuid mitte nii väike, et see oleks verbaalset suhtlemist takistanud.

«Võimalik, et Homo gautengensis´e esindajatel oli oma keel. Kuid sellel puudusid tänapäeva keeltele omased jooned nagu lauseehitus ja grammatika,» lisas teadlane.

Curnoe arvates võib «Gautengi inimene» olla nimetatud inimkonna vanimaks esivanemaks, kuid  ta ilmus evolutsioonilisele maastikule liiga hilja, et olla tänapäevainimese otsene eelkäija.

 «Homo erectus`t saab otseseks eelkäijaks pidada. Nende kahe liigi, Homo erectus´e ja Homo gautengensis`e eksisteerimisajad kattuvad natuke,» lausus uurija.

Curnoe rõhutas fakti, et Ida-Aafrikast leiti fossiilid, mis on Homo gautnegensis`e omadest 300 000 aastat vanemad, kuid need on veel identifitseerimata.

«Kui olla täitsa aus, siis me ei tea veel täitsa kindlalt, kes meie kõige varajasem esivanem on. Kuigi Homo gautegensis`el on olemas juba inimestele omaseid jooni, ei pruugi ta inimliini siiski sobida,» jätkas teadlane.

Aastakümneid pidasid teadlased, kaasa arvatud Curnoe, Homo gautengens`ise fossiile Homo habilis´ele kuuluvateks.

Uuring näitas, et Homo gautegensis on vanem kui Homo habilis.

Kuigi uue liigi esindajad elasid enamiku ajast maapinnal, leiti tõendeid, et nad ei olnud ka puudel ronimisest loobunud.

Homo gautegensis`e jäänuste lähedalt leiti ka kivist tööriistu ning vihje, et nad võisid osata tuld teha.

«Kivist tööriistu kasutati liha ja luude lõikamiseks. Need isendid võisid toituda ka luuüdist. Samuti võidi kivinugadega söödavaid taimi salatiks lõigata,» selgitas Curnoe.

Kuid ühelt selle liigi isendi koljult leiti märke kannibalismi kohta. Koljul oli vigastus, mis võis tekkida naha ja liha maha lõikamisel.

Koos Homo gautegensis´e luudega leiti ka Paranthropuse luid. Teadlaste arvates olid need ahvilaadsed Gautengi inimeste toidulaual.

Kuid Homo gautegensis ei olnud täielikult lihasööja. Nende hambad viitavad ka taimetoidule.

Curnoe kinnitusel ei ole teadlased Homo gautegensis`e suhtes üksmeelele jõudnud ning edaspidised uuringud peaksid aitama asjasse selgust tuua.