/nginx/o/2010/05/27/374812t1h2db2.jpg)
Briti Readingi ülikooli teadlasest Mark Gassonist sai esimene arvutiviirusesse nakatunud inimene.
Teadlane nakatas end arvutiviirusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laboratooriumi arvutist pärit viirus nakatas Gassoni käes oleva kiibi, kirjutab Live Science.
Gassoni sõnul oli nakatamine tahtlik, kuna ta tahtis uurida kui lihtne on RFID (Radio Frequency Identification) ehk raadiosagedusel töötavat kiipide abil tehnologilisi viirusi levitada.
Gassonile siirdati see suhteliselt lihtsa ehitusega kiip ta vasaku käe pöidla lähedale möödunud aastal. Välised sensorid olid võimelised selle kiibi signaali vastu võtma.
Gasson ja ta kolleegid lõid kiibi jaoks kavala koodi. Labori sensorite abil liikus see kood labori arvutisüsteemi, mis kontrollib hoonesse sisenemist.
«Viirus paljunes andmebaasis ning jõudis ka laboritöötajate uksekaartidesse,» selgitas Gasson.
Katse näitas, et kiibid suudavad suhelda arvutitega ning võivad neid nakatada ning vastupidi.
Gasson jätkas, et ei ole veel teada juhtumeid, kus bioonilised seadmed oleks arvutiviirusega nakatunud. Kuid nakatumisoht kasvab koos nende seadmete arvukuse ja keerulisuse kasvuga.
Lisaks laialt levinud südamestimulaatoritele, on bioonilisteks abivahenditeks ka kuulmis- ja isegi ajustimulaatorid, mis aitavad Parkinsoni tõve korral.
Bioonilised seadmed ei pruugi tulevikus lihtsalt meditsiinilised abivahendid olla, vaid tõstavad IQd ning parandavad mälu.
Nakkushaigusi tekitavate bakterite, viiruste ja seente tõttu soovitatakse sageli käsi pesta.
«Kuid sama käib ka biooniliste seadmete ja kiipide kohta, neil peab olema viirusekaitse. Tegelikult ei ole tehnoloogilisse viirusse nakatumise idee midagi uut, kuid meie kehas või keha pinnal olevate kiipide suurem kasutuselevõtt muudab arvutiviirusse nakatumise üsna reaalseks,» selgitas teadlane.