/nginx/o/2009/10/23/255429t1h54af.jpg)
Eesti teadus paistab väljastpoolt veetilgana, kus peegeldub muu maailm, eriti Euroopa tugevused ja nõrkused, arvab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi ressursidirektor Maive Rute.
Maive Rute: Eesti teadus areneb majandusest lahus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta rääkis saates «Kahekõne», et kuigi Eesti teaduses on olnud plahvatuslik investeeringute kasv, siis see ei tähenda, et kõik on hästi, on väljapaistvaid teadlaste gruppe, kes saavad oma tegevuse jaoks suuri rahasummasid, aga majandus seisab liiga eraldi ja side nende vahel on kehv, Rute leiab, et Eesti teadlased on läbimurde saaavutanud, aga töökohtade kasvu nimel tuleks veel üksjagu pingutada, vahendas ERR Uudised.
Saatekülaline selgitas, et Euroopa Liit eraldas järgmiseks seitsmeks aastaks teadusele 79 mld eurot, mis on u 30 protsenti rohkem kui eelmises raamprogrammis, aga kui vaadata, mida teeb Hiina, siis viimase 10 aastaga on seal teadusinvesteeringud suurenenud 6 korda.
Rute sõnul napib Euroopas teadlasi, kes võiksid erasektoris töötada ja uuenduslikke projekte vedada, USAs on umbes 1,4 mln teadlast, Europas 1,6 mln, aga suur osa töötab Euroopas avalikus sektoris, USAs aga väga väike osa.
Euroopa on kõige suurem teaduste tootja ja annab umbes kolmandiku maailma uue mõtte toodangust, paraku selle kvaliteet ei ole alati hea, USAs on üldmaht väiksem, ent tippe rohkem, selgitas ta.