Kohtunikud määravad inetutele rangemaid karistusi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eger Ninn
Copy
Koledama välimusega süüdistatavad mõistetakse suurema tõenäosusega süüdi.
Koledama välimusega süüdistatavad mõistetakse suurema tõenäosusega süüdi. Foto: SCANPIX

Õigusemõistmine peaks olema pime süüdistatava välimuse suhtes ning võtma arvesse vaid tema tegusid, kuid uue uurimuse kohaselt see nii siiski pole.


Ameerika Cornelli ülikooli teadlaste sõnul mõistetakse koledama välimusega süüdistatavad 22 protsenti suurema tõenäosusega süüdi ning nende vabaduskaotus on keskmiselt samuti 22 kuud pikem, vahendab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator LiveScience’it.

Teadlased leidsid, et kohtunikud ja kohtukaasistujad saab jagada kahte rühma. Osa neist langetavad oma otsuseid emotsionaalselt ning võtavad selgelt arvesse ka süüdistatava välimuse. Teised aga arutlevad võimalikult ratsionaalselt ning arvestavad vaid fakte ega pööra suuremat tähelepanu välimusele.

Välimuse laiendatud mõiste alla kuuluvad muu hulgas ka rass, sugu ja sotsiaalne klass, mis kõik loovad süüdistatavast stereotüüpse pildi, mis võib kohtunikku otsuse langetamisel mõjutada.

Uuringust võtsid osa 169 Cornelli psühholoogiatudengit. Kõigepealt tehti kindlaks, kas nad kalduvad otsuseid langetama ratsionaalselt või emotsionaalselt. Seejärel anti neile tutvumiseks reaalne kohtuasi koos süüdistatava foto ja tutvustusega. Nad lugesid kohtuasja kohta käivaid materjale ja tutvusid mõlema poole lõppsõnadega.

Neile andmetele tuginedes kehastusid tudengid õigusemõistjateks. Teadlased leidsid, et atraktiivse välimusega süüdistatavad mõistsid nad süüdi sarnaselt, eriti kui tõendid olid kindlad ning rikkumised tõsised. Erinevused ilmnesid aga siis, kui süüdistatavate välimus oli inetu või profiil mitte nii eeskujulik. Lisaks suurenes määratud karistuste raskusastme erinevus siis, kui tegu oli kergemat laadi kuritegudega.

Uuringu läbiviimist juhtinud Cornelli teadlane Justin Gunnell arvab, et nende tööst võib olla reaalset kasu kohtu koosseisu määramisel. Kui tõendid viitavad selgelt süüdistatava kahjuks, oleks parem kasutada võimalikult ratsionaalselt mõtlevaid kohtunikke.
 

Tagasi üles