Täna esitlesid Tartu Ülikooli tudengid ja teadlased Tallinnas oma leiutisi, mille hulgas on läbipaistvust muutev klaas, virtuaalse proovikabiini teenus ja õhust maastikku pildistav mehitamata lennumasin.
Eesti teadlased õpetasid klaasi värvi muutma ja drooni pilti tegema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mehitamata lennuki loonud OÜ Rohelohe esindaja Eiko Keeman, kes TÜ magistrantuuris teenuste disaini õpib, tõi leiutise ühe kasutusalana välja elektriliinide ülevaatamise tormi järel. Kõigist metsa vahel liinidele kukkunud puudest ei pruugi inimesed teada anda, kuid tarkvaraga varustatud lennuk saab ala õhust üles pildistada ja töö tellijale edastatakse fotod koos asukohtade koordinaatidega. Teenuse hinnaks hakkab olema umbes 300 eurot tunnis. Võrdluseks: sama töö helikopteriga tegemine maksaks Keemani sõnul 3000 eurot tunnis.
Fotodroon huvitab riigiasutust
Lennukit võiks selle loojate arvates kasutada ka näiteks Euroopa Liidu pindalatoetuste saajate kontrollimisel ja kaubaveos. Elektri jõul liikuva õhumasinaga saab «ära käia» 300 kilomeetri kaugusel.
«Mehitamata õhusõidukid on sõjaväe kasutuses ja inimesed lendavad ka hobiks, teevad nendega saltosid. Tsiviilkasutus on selles valdkonnas kogu maailmas alles välja kujunemas,» rääkis Keeman. Näiteks USAs on nendega lendamine aastani 2018. sootuks keelatud. «Meil on hetkel võimalus lihtsalt seetõttu, et Eestis, Suurbritannias ja Iisraelis on reeglite areng suhteliselt ees,» märkis ta.
Keemani sõnul käivad praegu läbirääkimised esimese kliendiga, ühe Eesti riigiasutusega, kes tahab Rohelohe teenust kasutada juulis. Mis asutusega täpsemalt tegu, drooni loojad veel ei avaldanud.
Klaas muutub elektri mõjul läbipaistmatuks
Kardinad võivad tulevikus ajaloo prügikasti lennata – neid pole enam vaja, kui aknaklaas end õhtu saabudes läbipaistmatuks muudab. Kristjan Saal TÜ füüsika instituudist selgitas, et selle teeb võimalikuks klaasile kantud õhuke vedelkristalli mullikesi sisaldav kile, mis on puhkeolekus piimjasvalge, kuid elektripinge alla sattudes muutub läbipaistvaks.
Selle lahenduse kallal hakati TÜs tööle 2008. aastal. Kuigi maailmas on samalaadseid asju juba ammu tehtud, on eestlaste loodud tehnoloogia ainulaadne, kuna paistab nurga alt paremini läbi kui olemasolev klaas, mistõttu sellele väljastati ka patent.
Gerd Veelma ettevõttest Andrese Klaasi AS, mis teadlaste loodud tehnoloogiat turule viib, selgitas, et uus lahendus on senistest kõvasti odavam. «Kui täna on analoogid suurte tootjate käes – kaks neid maailmaturul ongi – ja nende hind on üüratult kõrge, üle 1000 euro ruutmeeter, siis seda ei osta tõenäoliselt mitte keegi. Meie sihtmärk on tulla turule poole odavama hinnatasemega,» rääkis ta. «See võimaldab meil müüa mitte ainult toodet, vaid ka tehnoloogiat.»
Läbipaistvust muutvat klaasi on Eestis juba kasutatud näiteks teletorni põrandas, märkis ta. «Kasutusvaldkond on päris lai,» ütles Veelma. «Ei ole ju kaugel ka igasugused puutetundlikud kiled.»
Netipoodleja saab riideid «selga proovida»
Kümmekonnale netipoele virtuaalse proovikabiini teenust pakkuv firma Fits.me on loonud teenuse, kus ostjad saavad oma mõõte sisestades ekraanile ilmuva mannekeeni pealt näha, kuidas pakutavad riided nende seljas istuksid.
Firma tiimijuht Kaisa Rajaste ütles, et kui varem kulus põhijõud teenuse arendamisele, siis alanud aastal hakatakse tõsisemalt müügiga tegelema, otsides uutes riikides uusi kliente.
«Proovikabiini teenus on mõeldud pigem suurtele brändidele ja pigem kallimatele kui odavamatele,» ütles ta. Eesti firmadest kasutab eestlaste loodud teenust praegu ainsana Sangar.
«Arenduse seisukohalt on oluline, et mannekeenid, mida ülikool meile arendab, oleksid üha rohkem inimkeha moodi, et saaksime erinevaid tooteid proovikabiinis täpsemalt kuvada,» ütles Rajaste.
Ettevõtte peakontor asub Londonis, tööprotsess toimub aga Tartus. TÜst on Fits.me arendamisse kaasatud 15 inimest, kellest 8 töötavad seal täiskohaga.
150 000 eurot leiutistele
Tartu teadlased olid täna oma leiutistega Tallinna tulnud seetõttu, et TÜ ja SEB pank kirjutasid pidulikult alla lepingule, millega luuakse Vega-nimeline toetusfond tudengite leiutiste igapäevakasutusse toomiseks. Pank annab selleks kolme aasta jooksul 150 000 eurot. Fondist saab taotleda raha kõigi valdkondade projektidele ja see ei sea piiranguid projekti eelarvele.