USA teadlasel õnnestus laboratooriumis kunstrakke luua

J. Craig Venter Institute`i poolt avaldatud pilt paljunevast kunstrakust Foto: SCANPIX

USA teadlasel Craig Venteril ja ta meeskonnal õnnestus laboratooriumitingimustes esmakordselt kunstrakke luua.

Teadlased valmistasid kunstlikust DNAst uusi kromosoome, mis siirdati siis tühja rakku ning jälgiti raku paljunemist, kirjutab sciencedaily.com.

«Paljunemine näitas, et tegemist on elava rakuga,» selgitasid ameeriklased.

Venter ja ta meeskond andsid leiule nimeks Synthia.  Teadlaste arvates võivad need lihtsad kunstrakud aidata luua keerulisemaid rakukooslusi, mida saaks näiteks kasutada keskkonnasaastatusega võitlemiseks või haigustega toimetulekuks.

Kuid USA teadlaste leiutis tekitas juba debati, kas inimesel on õigus jumalat mängida, kas uus tehnoloogia võib kaasa tuua bioloogilise saastatuse ning kas avastatut hakatakse ära kasutama sõjategevuses.

USAs Marylandi osariigis Rockville´is asuv J. Craig Venter Institute on kunstliku elu loomisega tegelenud  üle 15 aasta.

Teadlased kasutasid oma katses koduloomadel elava bakteri Mycoplasma genitalium geene.

Geeniuuringu tulemused pandi arvutimudelisse. Nende tulemuste põhjalt segati erinevatest ainetest kunstlik DNA, millel oli oma «käekiri». Lõpuks loodi tehnoloogia, mis võimaldas raku nende enda DNAst vabastada ning uue kunstliku DNA rakku panna.

«See on esimene kord, mil meil õnnestus kunstlik paljunev rakk luua. See on sünteetiline rakk, kuna selle kromosoomid on valmistatud neljast erineva aine segust,» selgitas Venter.

Teadlastel on edaspidi plaanis luua kunstlik vetikas, mis absorbeeriks süsinikdioksiidi.

Geenid koosnevad desoksüribonukleiinhappest (DNA). Inimesel on pisut üle 20 000 geeni.

Kui ühes rakus asuv DNA  nii-öelda sirgeks tõmmata, siis võrduks see enam-vähem täiskasvanud inimese kehapikkusega.

DNA molekul koosneb nukleotiididest. Neid on nelja erinevat tüüpi - adeniin (A), tümiin (T), tsütosiin (C) ja guaniin (G).