Teadlased tegid antiaine uurimises läbimurde?

Teadlased tegid antiaine uurimises läbimurde? Fotol Fermilabi osakestekiirendi Foto: Wikipedia.org

Füüsikud on juba pikka aega pead murdnud selle üle, et kui aine ja antiaine osakesed teineteist hävitavad, kuidas siis meie maailm üldse eksisteerida saab.

Hiljuti USAs osakestekiirendis tehtud katse andis vihje, et aine ja antiaine vahelises «lahingus» on võitjaks aine, kirjutab Live Science.

Eksperiment näitas väga väikest kuid tähtsat üheprotsendilist erisust aine ja antiaine koguses. See võib olla vihjeks, miks aine dominantseks sai.

Osakestefüüsikas praegu kehtiv standardmudeli teooria väidab, et ainet ja antiainet  ei pruugi sama kogus olla. Kuid samas ei selgita see teooria lõplikult, kuidas universumis sai aine dominantseks ning miks antiaine on raskelt tabatav.

Teadlased avastasid katses üheprotsendilise erinevuse müüonide ja antimüüonide vahel. Müüonid ja antimüüonid tekivad ebastabiilsete B-mesonite lagunemisel. B-mesonid aga ei taha kuidagi sobida standardmudelisse. Oletatakse, et kõrvalkalded viitavad tundmatutele osakestele.

Universum koosneb neljast protsendist nähtavast ainest, 22 protsendist nähtamatust tumedast ainest ning 74 protsendist tumedast energiast.

Osakestekate tehti USAs Illinoisis Batavias asuvas Fermilabis (Fermi National Accelerator Labo­ra­tory) Tevatroni osakestekiirendis, kus kiirendatakse prootoneid ja antiprootoneid energiaga kuni üks teraelektronvolt.

«Paljud meist tundsid tulemusi nähes kõhus liblikaid. Teadsime, et saime millegi sellise jälile, mida senised teooriad selgitada ei suuda,» lausus füüsik Stefan Soldner-Rembold.

Antiaine osakesi võib leida näiteks tuumareaktsioonides või siis sureva tähe kosmilisest kiirgusest.

 Antiaine on aine, mis koosneb antiaatomeist. Aine ja antiaine osakeste kokkupõrkel toimub annihilatsioon ehk protsess, kus need mõlemad kaovad  ja nende asemele tekivad teised osakesed.