/nginx/o/2010/05/19/370534t1h256e.jpg)
Austria Innsbrucki ülikooli teadlaste sõnul võib keravälk olla vaid hallutsinatsioon, mille tekitab elektrilaengu tõttu ülekoormatud aju.
Keravälk võib olla vaid hallutsinatsioon?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed on nende helendavate keradega kokku puutunud sadu aastaid, kirjutab National Geographic.
Teadlastel aga ei ole kindlaid tõendeid, kuidas ja miks need helendavad kerad tekivad, kuna need on väga lühiajalised.
Keravälku nähakse tavaliselt tugeva äikese ajal ning on teada, et mitme järjestikuse pikselöögi tagajärjel tekib tugev magnetväli.
Austria teadlaste Joseph Peeri ja Alexander Kendli arvates võib keravälgufenomeni taga olla hoopis aju nägemist koordineeriva osa poolt tekitatu.
Teadlased tegid koljut läbiva transkraniaalse magnetstimulatsiooniga ehk TMSiga katse.
Katses suunati magnetväli aju nägemispiirkonnale. Katsealused hakkasid nägema ketta- ja joonekujulist helendust. Fookuse liigutamisel aju erinevatesse osadesse, liikus ka helendus.
Teadlaste arvates mõjub looduslik magnetväli ajule samamoodi nagu TMSi katses.
Teadlaste arvates on vähemalt pooled keravälgujuhtumitest tegelikult aju magnetväljaga mõjutamise tagajärg.
«Keravälgu nägemiseks peab pikselöök olema teatud tüüpi, lööma mitu korda paari sekundi jooksul samasse kohta,» selgitasid uurijad.
Aju tekitatud nägemuse suhtes on ka skeptikuid. Üheks vastuoluks peetakse seda, et kui tavapärast välku kirjeldatakse valge, halli või ebamäärase värvuvarjundiga, siis keravälgud on värvilised.
Mõned keravälku näinud on kirjeldanud detailselt selle struktuuri, heli ja lõhna. Teiste seda näinute kinnitusel on nad keravälku näinud erinevate nurkade alt.
«See on tavaline geomeetria, kus eset nähakse mitme erineva nurga alt. Kui inimaju oleks mingi mõjutuse saanud, siis oleks asi näha vaid ühe nurga alt,» arvasid skeptikud.
Iisraeli Tel Avivi ülikooli füüsikud tegid laboris keravälgukatse, mis näitas, et keravälgu nägemist ei saa ainult hallutsinatsioonide arvele kirjutada.
«Kuigi mõnda keravälgujuhtumit saab hallutsinatsiooni abil selgitada, siis enamik looduses ja laboratooriumis tekkivatest keravälkudest on tegelikult olemas,» arvasid Iisraeli teadlased.
Keravälgu teooriaid on palju. Keravälk on helendav kera, mis oletatakse koosnevat ioniseeritud gaasist. Sell läbimõõt võib olla 10 – 20 sentimeetrit ning eluiga 2 – 20 sekundit. Tekib ootamatult, liigub aeglaselt ja kaob märkamatult või tugeva plahvatusega.