Asjatundjate hinnangul võivad tuhapilved Euroopa elu ja lennuliiklust segada veel aastakümneid.
Islandi vulkaanide aktiviseerumine võib elu segada veel aastakümneid?
Šotimaa Edinburghi ülikooli vulkanoloogide sõnul näitavad Islandi suured vulkaanid aktiviseerumise märke, kirjutab Sunday Times.
Kui ennustused täituvad, siis võib Euroopa lennuliiklus veel pikka aega vulkaanilise tuha tõttu seisakute all kannatada.
«Islandi vulkaanide vaikne periood on otsa lõppemas. Eyjafjallajökulli liustikul asuva Fimmvörðuhálsi vulkaan oli esimene, kuid märgid näitavad, et veel kolm suuremat vulkaani on aktiivseks muutumas,» selgitasid vulkanoloogid.
Teadlased uurisid viimase 1100 aasta jooksul Islandil toimunud 205 vulkaanipurset. Märgati, et purskamistel olid tsüklilised.
Thordarson lisas, et Islandi kolm suurt vulkaani Hekla, Grismvotn ja Askja võivad lähiajal purskama hakata.
Hekla tipul olev lumi ja jää on hakanud sulama. See näitavat, et magma on hakanud magmakambrist mööda vulkaanilõõri ülespoole liikuma.
Thordarson lisas, et näiteks 1821. aastal oli Eyjafjallajökulli liustiku Fimmvörðuhálsi vulkaan aktiivne 15 kuud.
«Pole teada, millal see vulkaan uuesti rahuneb. Sealt tuleb siiani magmat,» lisas Islandi vulkanoloog Björn Oddson.
Oddsoni sõnul probleemid mitmekordistuksid, kui Eyjafjallajökullist paarikümne kilomeetri kaugusel idas asuv Katla purskama hakkaks. Kahel korral on Katla aktiviseerunud pärast Fimmvörðuhálsi vulkaani purskeid.
«Jälgime nii Katlat kui ka Fimmvörðuhálsi vulkaani. Mõlemad näitasid aktiviseerumist, kuid viimase protsess algas varem,» nentis Oddson.
Eyjafjallajökulli liustiku vulkaan hakkas purskama 14. aprillil ja see mõjutas nii Euroopa kui ka kogu maailma lennuliiklust.
Islandi vulkaanituhast tekkinud lendamisseisak tekitas lennufirmadele miljonitesse ulatuva kahju.
Vulkaanituhk mõjutab Euroopa lennuliiklust siiani ning selle nädala seiskus lennukite liiklus Suurbritannias, Hollandis ja Iirimaal.