USA Wisconsini ülikooli teadlaste sõnul saab emale helistamist võrrelda temalt saadud kallistusega, sest ainuüksi ema hääle kuulmine võib maha rahustada ja kehakeemiat muuta.
Emale helistamine võrdub kallistusega
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
12. mai 2010, 16:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased mõõtsid 61 esinema pidanud tüdruku stressihormooni kortsiooli ja heaoluhormooni oksütoksiini taset, kirjutab news.com.au.
Katsealustel vanuses 7 – 12 eluaastat paluti esineda kõnega ning siis lahendada publiku ees suuliselt matemaatikaülesanne.
Pärast neid katsumusi sai kolmandik tüdrukutest emalt kallistada, teine kolmandik rääkis emaga telefonitsi, kuid ei kohtunud temaga silmast silma ning ülejäänud kolmandik ei kontakteerunud emaga, vaid vaatas 75 minuti jooksul rahustavat loodusfilmi.
Teadlaste kinnitusel tõusis kõigil avalikkuses esinema pidanud tüdrukutel stressihormooni tase.
Kuid 30 minutit pärast esinemist langes kortisool normaalsele tasemele neil, kellel oli emaga füüsiline kokkupuude.
Emaga telefonitsi rääkinutel kulus stressihormooni taseme normaliseerumiseks pisut kauem – umbes tund.
Kuid filmi vaadanutel jäi stressihormooni tase kõrgeks ka pärast rahustava filmi vaatamist.
Heaoluhormooni taseme kasv oli selgelt märgatav neil tüdrukutel, keda ema kallistas. Neile järgnesid emaga telefonis rääkinud.
Teadlased lisasid, et niinimetatud õnnehormoon tekib füüsilises kontaktis olles, seda nii vanemate ja laste kui ka mehe ja naise vahel.
«Uuring näitas, et õnnehormooni võivad vallandada ka vaid sõnad ehk emale helistamine võrdub kallistusega. Lähedase inimese hääl mõjutab kehakeemiat. Füüsilise kontakti puudumist saab väga hästi asendada häälega,» nentisid uurijad.
Teadlased valisid katsealusteks tüdrukud, kuna nad võtavad ema verbaalset kontakti ja puudutust meelsamini vastu kui mehed.