/nginx/o/2010/05/10/364404t1h7e2f.jpg)
Arheoloogid avastasid Marokost inimskeleti, mis arvatakse pärinevat neoliitikumi lõpust või pronksiaja algusest.
Marokost leiti 5000 aasta vanune skelett
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste hinnangul on pealinnast Rabatist idas Khemissetis asuvast koobastikust leitud inimjäänused umbes 5000 aastat vanad, kirjutab foxnews.com.
Väljakaevamiste juhi Youssef Bokboti kinnitusel on see esimene nii vana skelett, mis Marokost on leitud.
«Iidsest matmispaigast leitud seitse skeletti ja neli hauda aitasid kindlaks teha, et sinna on maetud niinimetatud Beakeri kultuuri esindajad. Hauapanustena olid kaasa pandud vasest asjad. Need viitavad, et juba olid kivist tööriistad vahetatud metallist tööriistade vastu,» selgitas arheoloog.
Maroko arheoloogid on Khemisseti koobastes väljakaevamisi teinud alates 2006. aastast.
Neoliitikum ehk noorem kiviaeg on kiviaja hiliseim ajajärk. Algas savinõude ja lõppes metallide kasutuselevõtmisega. Maaviljeluse ja koduloomapidamise arenguga kaasnesid rahvastiku kasv ja hajumine. Hakati rajama kindlustatud asulaid ja kalmeid. Et kultuur arenes erineva kiirusega, on neoliitikumi aeg piirkondlikult väga erinev.
Arvatakse, et Lähis-Idas ja Kagu-Aasias lõppes neoliitikum umbes 6000 eKr, ülejäänud Aasias ja Aafrikas ning Euroopas umbes 4000 eKr.
Ameerika tsivilisatsioonid jäid kiviaja tasemele kuni ajani 2500 eKr.
Neoliitikumile järgnes pronksiaeg, mille vältel muutusid üldkasutatavaks pronksist tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr.