/nginx/o/2010/05/10/364370t1h5870.jpg)
USA teadlased uurivad 17-aastast tüdrukut, kelle areng on jäänud imiku tasemele.
Teadlased uurivad imiku tasemele jäänud 17-aastast tüdrukut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
DNA-uuringuga loodetakse leida vastuseid mitmetele vananemisega seotud küsimustele, kirjutab Times Online.
Kuigi Brooke Greenberg on auto juhtimiseks juba parajas vanuses ning järgmisel aastal saaks võimaluse hääletada, ei saa ta neid asju siiski teha. Oma 76-sentimeetrise kasvu ja 7,3-kilogrammise kehakaalu juures on umbes üheaastase lapse tasemel. Ta vaimne areng vastab 9 – 12-kuuse omale.
Greenbergi DNA esialgne uuring näitas, et ta mahajäämuse põhjuseks on mutatsioon vananemist kontrollivates geenides.
Kui see veel kord kinnitust saab, siis võidakse Greenbergi abil saada välja töötada paremaid teraapiaid vananemisest tingitud haigustele.
«Arvame, et Brooke´i vananemist kontrollivates geenides tekkis mutatsioon. Selle tõttu oleks tal nagu aeg seisma jäänud. Tahame tema geene võrrelda tavaliste geenidega. Nende võrdlemine võib anda vananemisprotsessi kohta uut informatsiooni,» selgitas Lõuna-Florida ülikooli meditsiinikolledži geeniteadlane Richard Walker.
Baltimore´is elavate Howard ja Melanie Greenbergi sõnul on nende 17-aastane tütar ikka pere pesamuna, kellel tuleb mähkmeid vahetada ning magama uinutada. Peres kasvab veel kolm last, kes kõik on terved ja näevad välja oma eale vastavad.
Brooke oskab roomata, asju haarata ja beebi moodi häälitseda, kuid mitte kõndida ega korralikult rääkida.
Juba varem on teadlased mitmete loomade juures täheldanud kiireid, eluiga pikendavaid geenimuutusi.
«Inimeste ja hiirte geenid on väga sarnased. Vananemist kontrollivaid geene ei ole just palju. Kui saaksime neid geene manipuleerida, siis oleks võimalik inimeluea pikkust ja elukvaliteeti mõjutada,» lausus California ülikooli uurija Cynthia Kenyon.
Hollandi Leideni ülikooli molekulaarbioloog Eline Slagboom aga uuris 30 500 inimest, kes kuuluvad 500 pikaealiste perekonda. Uuring näitas, et nende geenid ja ka seedeorganite töö on keskmisest erinev, soodustades nende kaua elamist.
«Osa inimesi lihtsalt vananeb aeglasemalt. Nende nahal on vähem kortse ning neid ei ohusta vanemas eas haigused. Ka nende toitumine on terve elu tervislikum olnud. Uuringud on näidanud, et nende vananemise aegluse taga on teatud geenikombinatsioon,» selgitas Slagboom.
Fotot vaata siit.