/nginx/o/2010/05/07/362820t1h7a6a.jpg)
Kui oled just raske otsuse langetanud ning kahtled, kas ikka tegid õigesti, siis mine pese käsi.
Käte pesemine aitab endas selgusele jõuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USAs Michingani ülikoolis tehtud uuring näitas, et käte pesemine aitab süütunnet ja kahtlusi hajutada ning endas selgusele jõuda, kirjutab sciencedaily.com.
Teadlased tegid vabatahtlike katsealustega katse, milles paluti neil valida kahe võrdselt hea muusikaga CD või kahe moosi vahel. Pärast valiku tegemist lasti katsealustel käsi pesta.
Uuring näitas, et 40 käsi pesnud katsealust ei kahelnud pärast seda enam oma valikus ja langetatud otsuses.
« Inimesed peavad tihtipeale valima kahe sarnase ja atraktiivse asja vahel. Käte pesemine muudab meele nagu valgeks leheks, kus ei ole enam kahtlusemõtteid,» selgitas uurija Spike Lee.
Lee jätkas, et näiteks on valida kahe puhkamisvõimaluse vahel – üks on Rooma, teine Pariis.
«Pärast Pariisi valimist hakatakse otsima positiivseid põhjendus, et miks just see. Näiteks öeldakse endale, et Prantsuse köök on suurepärane ning sealsed muuseumid fantastilised,» jätkas uurija.
Lee kinnitas, et katses osalenud inimesed ei hakanud pärast käte pesemist otsima põhjendusi, et miks nad just sellise valiku tegid.
«Käte pesemine tekitab nii füüsilise kui ka vaimse puhtustunde. Samuti saab voolava veega maha uhtuda ka mõtted, mis toovad esile varasemad valed otsused või valikud. Vaim saab vanast vabaks. Paljudes kultuurides seostatakse käte pesemist soovimatutest mõtetest vabanemisega,» jätkas teadlane.
Ajaloolaste sõnul on kätepesemise traditsioonil kristlikus kultuuris sügavad juured – käte pesemine aitas pattudest ja süütundest vabaneda.
Teadlased tõid näite, et vesi ja veega seotu on osa ristimisrituaalist. Piiblis seisab, et Pontius Pilatus pesi käsi pärast seda, kui ta oli Jeesuse surma mõistmise otsuse langetanud.
Kanadas Toronto ülikoolis 2006. aastal tehtud uurimus näitas, et katsemängus ebaeetiliselt käitunud katsealused valisid neile hiljem näidatud sõnadest välja «vee» ja «seebi».