Jääst paljastusid iidsed jahirelvad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Osa iidsest vibust
Osa iidsest vibust Foto: SCANPIX

Kanada arktiliselt alal Mackenzie mägedest paljastusid jää sulamisel iidsed jahirelvad.

Arheoloogide kinnitusel on vanimate viskeodade vanus 2400 aastat, kirjutab discovery.com.

Lisaks leiti ka 1000 aasta vanune loomalõks ning 850-aastased vibu ja nooled.

Mackenzie mägede lähistel on sajandeid elanud põhjapõdrad. Suvise palavuse ja putukate eest mägedes varju otsinud loomad olid jahimeestele kerge saak.

Teadlaste sõnul ulatuvad erinevad jahistrateegiad tuhandete aastate taha.

«Meile paljastus mitu komplekti iidseid jahirelvi. Need erinevatest ajastutest pärit relvad näitavad, milliseid jahistrateegiad kasutati,» selgitas arheoloog Tom Andrews.

Kanadas algas niinimetatud jääarheoloogia 1997. aastal, kui Yukoni lõunaosast leiti 4300 aasta vanune viskoda.

«Pärast seda avastust oleme leidnud rohkem kui 200 iidset jahirelva. Vanimad võivad olla isegi 9000 aasta vanused,» lisas arheoloog Greg Hare.

Arheoloogid tegid avastused tänu kliimasoojenemisele, mille tõttu polaaralade jääkate pidevalt kahaneb.

Lisaks on Kanada arheoloogid taandunud jää aladelt avastanud loomade ja lindude muumiaid ning 1600 erineva looma luid.

Samuti on piirkonnas erinevatest ajastutest pärit põhjapõtrade sõnnikukihte. Süsinikmeetodil uurimine näitas, et vanim põhjapõtrade sõnnik on 6000 aasta tagune. Samuti uuriti sõnnikus leiduvat õietolmu ning putukate jääke.

Need näitavad, millised muutused on keskkonnas sajandite jooksul aset leidnud.

Arheoloogide sõnul on jää sulamine kiirenenud ning jää all kaua aega olnud asjad võivad õhuga kokku puutumisel hävineda, kui neid õigel ajal ei avastata ega konserveerita.

Arheoloogid lisasid, et nad jälgivad 20 piirkonnas jää sulamist ning püüavad õigel ajal kohal olla.

Tagasi üles