/nginx/o/2010/05/03/359899t1h83b2.jpg)
Briti kuulsa astrofüüsiku Stephen Hawkingi sõnul on ajas reisimine võimalik, kuid ainult tulevikku.
Stephen Hawking: ajas reisimine on võimalik, kuid ainult tulevikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hawkingi arvates võidakse teda ta hullumeelsete ideede pärast segaseks pidama hakata, kuid see ei huvita teda, kirjutab news.com.au.
Alles hiljuti šokeeris ta maailma seisukohaga, et teistel planeetidel on kindlasti elu, kuid meil ei tuleks nende olenditega kontakteeruda. Põhjus selles, et nad võivad meie eksistentsi ohtu seada.
Hawkingil valmis Discovery kanali jaoks uus dokumentaalfilmide seeria, mis kannab pealkirja «Stephen Hawking`s Universe».
Hawking käsitleb selles ka ajas liikumise võimalusi.
«Inimesed on võimelised ajas rändama. Tuhandeid aastaid edasi liikudes on võimalik Maa hävingust päästa. Ühel päeval on inimkond võimeline ehitama kosmoselaevad, mis liiguvad valguse kiirusest kiiremini. Üks päev sellise masina pardal võrdub ühe Maa aastaga,» selgitas astrofüüsik.
Hawkingi sõnul kehtib siin Einsteini seadus: kui objekti liikumine läbi ruumi kiireneb, siis aeg peatub selle ümber.
Hawkingi teooria kohaselt tähendab see seda, et liikuda saab ainult tulevikku.
«Minevikku liikumine on võimatu, kuna see läheb vastuollu ühe põhiseadusega – põhjuse ja tagajärje seadusega. Ajas tagasi liikudes võite näiteks tappa oma mõne esivanema ja teid ei pruugi enam olemaski olla,» selgitas Hawking.
Hawkingi sõnul saavutaks kosmoselaev valguse kiirusest suurema kiiruse alles pärast kuue aasta pikkust teekonda.
«Valguse kiirusest suurema kiiruseni jõudmiseks kulub kuus aastat. Esimesed kaks aastat sõidetakse poolega täiskiirusest. Järgmised kaks aastat on kiirus 90 protsenti valguse kiirusest. Veel kaks aastat ja kiirus on 98 protsenti. Lõpuks siiski jõutakse meie Päikesesüsteemi äärealadele. Arvestada tuleb aga sellega, et ööpäev kosmoselaeval võrdub aastaga Maal,» selgitas astrofüüsik.
Ta jätkas, et sellisel kiirusel liikudes jõuaksid pardal olijad meie galaktika äärealadele umbes 80 aastaga.
Manchesteri ülikooli teadlase Brian Coxi sõnul on Hawkingi teooriat püütud katsetada Genfi lähedal asuvas Suures Osakeste Põrgutis (Large Hadron Collider).
«Kiirendasime Suures Osakeste Põrgutis üliväikeseis osakesi 99,9 protsendini valguse kiirusest. Nägime, et seal oli aeg 1/ 7000 meie ajast,» selgitas Cox.
Hawkingi sõnul on ajas rändamine ta kinnisidee. Kui ta saaks ajas tagasi rännata, siis külastaks ta astronoom Galileo Galileid, kuid põrkaks sisse ka Marilyn Monroe juurde.
«Ajas rändamist ei peeta tõsiteaduslikuks teemaks. Aastaid ma vältisin seda, kartes, et saan hullu sildi külge. Nüüd ma enam ei karda, sest selliste ideedega on mõnus mängida ja neid tõestada,» nentis astrofüüsik.