Inimorganism toodab morfiini?

Inimorganism toodab morfiini Foto: SCANPIX

USAs St. Louisis asuvas  Donald Danforth Plant Science Centeris tehtud uuring näitas, et inimorganism võib toota väikeses koguses morfiini.

Teadlased on selle loodusliku valuvaigisti jäänuseid avastanud nii hiirte kui ka inimeste uriinist, kirjutab National Geographic.

Uurijate sõnul oli küsimuseks, kas keha toodab seda  või on see organismi sattunud söögiga.

Nüüdne uuring kinnitas, et hiirte organism toodab seda valuvaigistit ning kuna inimeste geneetika on hiirtega üsna sarnane, siis suudab ka inimeste ja teiste imetajate organism seda ainet toota.

Uurija Meinhart Zenk ja ta kolleegid tegid katse, milles süstisid hiirtele papaveriini. Hiirte uriini uuring näitas, et nimetatud kemikaali mõjul tekib kehas morfiin.

Uurijate sõnul oli neile üllatuseks, et hiirte kehas toodetav morfiin tekkis samal viisil nagu mooniseemnetes leiduv morfiin.

Uurijad tegid kindlaks, et hiirte ja seega ka inimeste organismis toimub 17-astmeline morfiini tootmise protsess.

Moonide morfiin on omalaadne kahjurite ja lindude eemalepeletaja.

Zenk jätkas, et kui näiteks mõni loom ründab inimest, siis kehas leiduv morfiin blokeerib rünnakust tekkivat valu nii palju, et inimene suudab põgeneda.

Järgmisena plaanivad teadlased uurida valude käes kannatavate, näiteks liiklusõnnetusse sattunud ja vigastada saanud inimeste uriini. Eesmärgiks on teha kindlaks, kui suures koguses organism valu vaigistamiseks morfiini toodab.

Teadlased loodavad, et kunagi saab valu vaigistavatest morfiinisüstidest loobuda ning mingi ohutu aine manustamise abil toodab keha nii palju morfiini, et see toimib ravimina.

Uurijad selgitasid, et morfiinist loobumine tuleb kasuks, kuna see valuvaigisti tekitab palju kõrvalnähte.

Morfiin on saanud nime Kreeka unenäojumala  Morpheuse järgi. See on tuntuim oopiumis sisalduv alkaloid, tugev valuvaigistav, köha, hingamist ja  ainevahetust pärssiv  ning mõnutunnet tekitav aine.