/nginx/o/2010/04/22/353784t1h4a77.jpg)
Saksamaa Bambergi ülikooli psühholoogide tehtud uuring näitas, et kord eelistatakse kumerustega ja voolujoonelisi ning siis nurgelisi masinaid.
Miks autotrendides kumerad ja nurgelised vormid vahelduvad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autotootjad on selle ära tabanud ning toodavad üldise moevooluga sobivaid autosid, kirjutab Live Science.
Uuringu juht Claus-Christian Carbon selgitas, et inimeste autoeelistused põhinevad kahel asjal.
«Esiteks on meile looduse poolt kaasa antud instinkt hoiduda nurgelistest ja teravatest vormidest eemal, kuna need võivad vigastada. Nurgelised võivad meenutada näiteks kihvu, küüniseid, ogasid ja nuge. Selle tõttu eelistatakse ümaraid ja pehmema joonega asju,» selgitas uurija.
Need instinktid kaotavad tähtuse kui mängu tuleb teine loomujoon – uudishimu ja soov omada uusi asju.
«Meie uudishimu ja soov omada uusi asju võib viia selleni, et ka nurgelised ja teravad vormid muutuvad meeldivateks,» nentis Carbon.
Uuringus osalenud vabatahtlikel katsealustel paluti hinnata 1950. – 1999. aastani toodetud autode välimust, kas need olid kumerate või nurgeliste vomidega.
Carbon avastas, et nurgelised ja ümaramate joontega autode populaarsus vaheldub.
1950. aastatel olid ümarate joontega autod, kuid 1960. aastatel hakkasid vormid muutuma nurgeliseks. Näiteks 1960. aastatel Cadillacil olid nagu pikad teravad tiivad.
1980. aastatel nägid autod välja üsna kandilised. 1990. aastatel aga liiguti jälle pehmemate vormide suunas. Näiteks 1990. aastate Volkswagen Beetle´it kirjeldati kui poolringi.
21. sajandil on ümarate vormide trend jätkunud, kuid Carboni sõnul tullakse millalgi lähitulevikus uuesti nurgeliste vormide juurde tagasi.
«Evolutsioonipsühholoogide sõnul eelistatakse pehmeid vorme, kuid elu edasiminekuks ja arenguks on vaja liikuda tuttavlikust välja ning uurida uut. Nii käibki pendel kumeruse ja nurgelisuse vahel edasi-tagasi,» lisas Carbon.
Kuid oma osa mängivad kindlasti ka ühiskond ja kultuuritrendid.
«Ajutine nurgelisuse soov võib olla seotud ohu tundmisega. Aju emotsioonide keskus amügdala aktiviseerub ka hirmu, kaasa arvatud nurgeliste objektide korral. Nurgelised asjad, ka autod võivad tekitada teatavat laadi ellujäämisinstinkti ja adrenaliinilaengu,» selgitas psühholoog.
Psühholoogide sõnul näitab auto kuju eelistus ka selle omaniku iseloomu, kas ta on rahulikum või sekluste otsija.
Mitmed uurijad on märganud ka seda, et osa autojuhte eelistab «kurja näoga» autosid, sest nendega olevat kergem liigelda.