Tšiilist leitud muumiate juustele tehtud analüüs näitas, et nad võisid surra arseenimürgistuse tagajärjel.
Tšiili muumiate juukseanalüüs näitas arseenimürgistust
Tšiili põhjapoolses Camaronesi oru veestikus leidub looduslikku arseeni suurtes kogustes, kirjutab National Geographic.
Teadlaste arvates võisid Chinchorro hõimu liikmed saada pidevast arseeniga vee tarbimisest mürgistuse.
«Meie uuring näitas, et need inimesed tarbisid pidevalt vett, kus arseeni tase on väga kõrge. Eriti mõjutas mürgine vesi aga Camaronesi alal elanud inimesi,» selgitas Tšiili Universidad de Tarapacá de Arica teadlane Bernardo Arriaza.
Chinchorro hõimu liikmetel ei pruukinud aimugi olla, mida nad sisse joovad. Uurijate sõnul võis arseen neil tekitada naha-, kopsu-, põie- ja neeruvähki.
Pärast surma osa hõimuliikmeid mumifitseeriti, nende siseorganid eemaldati ning asendati mulla ja taimedega.
7000 aastat tagasi eksisteerinud Chinchorro hõim oli teadaolevalt esimene, kus mumifitseerimisega tegeleti. Seal ei mumifitseeritud mitte ainult võimulolijate surnukehi, vaid kõikide sotsiaalsete klasside esindajaid – täiskasvanuid, lapsi ja isegi looteid.
Arriaza sõnul oli arseen eriti ohtlik loodetele ja vastsündinutele.
Teadlase sõnul oli muumiate hulgas palju laste ja loodete muumiaid. See võib viidata sellele, et mürgise vee tõttu oli laste suremus kõrge ja nurisünnitusi palju.
Arriaza ja ta kolleegid uurisid 46 muumialt pärit juukseid. Osa surnutest, kes olid maetud umbes 1700 eKr, olid looduslikult mumifitseerunud tänu väga kuivale kliimale.
Chinchorro muumiate vanus jäi 600 – 7000 aasta vahele. Igast kümnest juuksetestist üheksa näitas, et grammis juustes oli rohkem kui mikrogramm arseeni.
Arseeni leidub looduses tavaliselt vulkaanilisel alal. Need võivad veekogudesse sattuda liustike sulamisega. Inimorganismi jõudnud arseen ladestub juustes ja küüntes.
Kuid mürgise vee probleem ei olnud ainult minevikus, vaid kestab ka tänapäeval.
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel sisaldub Camaronesi oru vetes lubatust sada korda rohkem arseeni.