/nginx/o/2010/04/07/344710t1h49e4.jpg)
USA ja Süüria arheoloogid leidsid Süüriast seni puutumata varajase linna jäänused.
Arheoloogid leidsid linna, mis oli õitsval järjel enne ratta leiutamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnul rajati see linn umbes 6000. aastal eKr ning annab pildi, millised olid Lähis-Ida ja Mesopotaamia inimasustused enne ratta leiutamist, kirjutab Live Science.
Ratas leiutati samuti Mesopotaamia aladel Sumeris millalgi 3500 eKr.
Tell Zeidani nime kandev linn oli Põhja-Mesopotaamia Ubaidi kultuuri üks suuremaid inimasustusi.
Arheoloogid avastasid linna Eufratese ja Balikhi jõgede ühinemisalal asuvate niisutavate põldude alla maetuna.
Senised väljakaevamised näitasid, et sealsed elanikud tegelesid kaubanduse ja käsitööga. Ka osati vasest esemeid valmistada. Linna juhtidel ja ülemklassi esindajatel olid omanikumärgid ja pitsatid.
Arheoloogide kinnitusel oli Ubaidi kultuur Lähis-Idas üks esimesi, kus tekkis sotsiaalne ja varanduslik hierarhia.
«Uurime mitte ainult seda, kuidas need varajased ühiskonnad tekkisid, vaid ka seda, kuidas nad kestma jäid ja õitsesid,» sõnas USA arheoloog John Yellen.
Yelleni sõnul asub linn Mesopotaamia kunagiste kaubateede ristumispaigas. Need kaubateed kulgesid mööda Eufrati jõe äärseid alasid.
Ubaidi kultuuri kõrgaeg oli umbes 5300 – 4000 eKr.
«Seal hakati esimest korda laiaulatuslikult põldu harima, selle tõttu leiutati ka sobiv niisutussüsteem. Seal olid poliitilised ja religioossed juhid. Ka jagati ühiskond klassidesse, millest ühes otsas oli jõukas eliit ja teises vaesed,» lisas väljakaevamisi juhtinud Gil Stein.
Uuring näitas, et vasemaaki veeti Tell Zeidani tänapäeva Türgist Diyarbakirist, mis asub 400 kilomeetri kaugusel.
Kõige tähelepanuväärsemaks leiuks peetakse kivist pitserit, mis oli valmistatud sellele piirkonnale mitte omasest punasest kivist. Umbes samasugune kivipitser leiti Põhja-Iraagist Mosuli lähedalt.
«Kivipitsatite olemasolu näitab, et juhtival klassil oli neid ühendavad sümbolid ja võimalik, et ka ideoloogia,» lisas arheoloog Stein.
Arheoloogide sõnul on leid nii suur, et selle uurimine võib kesta kümneid aastaid.