/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/04/04/342725t1h4813.jpg)
Endine peaminister ja europarlamendi saadik, klimatoloog Andres Tarand toetab algatust rajada Antarktikasse Rossi mere äärde Eesti uurimisjaam.
Tarand peab tähtsaks Eesti osalemist Antarktika uurimisel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarand ütles BNSile antud intervjuus, et uurimisjaam oleks noortele inimestele suurepärane rahvusvahelisse koostöösse sissesulamise koht.
Tarand ise talvitus Antarktikas 1969. aastal ja on arvatavasti ainus peaministri ametis olnud inimene, kes on seda teinud.
Tema hinnangul on mõned peaministrid seni kartnud, et Antarktika uurimisele raha eraldamisel hakatakse süüdistama neid raiskamises. Tema sõnul pole see siiski nii kallis, kui arvatakse.
«Kunagi räägiti 30 miljonist, mida see vajaks. Heal ajal see Eesti riigi jaoks enam ränk raha ei ole, kuigi lihtlugejale on seda võib-olla raske öelda. Nemad mõtlevad, et kui jagada see kolme pere vahel ära, oleks küll tore. Mina toetan Antarktikasse minekut kõigest hingest,» lausus ta.
Tarandi sõnul on Eestil põhjust Antarktikat uurida ainuüksi Fabian Gottlieb von Bellingshauseni pärast, kelle juhitud laevad Vostok ja Mirnõi saatsid aastail 1819-1821 korda tähelepanuväärse Antarktika ekspeditsiooni.
«Võib öelda, et Bellingshausen küll oli sakslane Saaremaalt, aga on peaaegu ainuke, kes on sisuliselt mandri avastanud, kuna kõik muud on lihtsalt ignoreerinud pärismaalasi ja öelnud, et meie avastasime,» sõnas Tarand.
Ta meenutas, et BBC ajakirjanik päris temalt Eesti Antarktikasse mineku kohta, imestades, et milleks seda küll vaja. «Ma siis püüdsin ka põhjendada, et Eestis ei ole tänu meie ajaloole pikki traditsioone kuigi palju ja kõike, mis meil on väärtuslikku, tuleb hoida,» lausus ta.
Eesti Antarktika ekspeditsiooni projekti juht Mart Saarso on varem öelnud, et sel aastal on Eesti esindajatel riigieelarvest eraldatud kahe miljoni krooni eest plaanis osaleda kahel olulisel kokkusaamisel, kus kogunevad polaaruuringute alal otsustajad. Mais toimub Antarktika lepingu konsultatiivkohtumine Uruguays, suvel rahvuslike Antarktika programmi juhtide nõukogu.
Saarso sõnul läheb lähiajal teele esimene Eesti Antarktika ekspeditsioon, kelle pühiülesandeks on tulevase Eesti uurimisjaama keskkonnamõjude koostamiseks vajalike uuringute tegemine. Ta lisas, et kavandatava Eesti uurimisjaama ümbruskonda jäävad praktiliselt läbi uurimata alad.