/nginx/o/2010/03/30/340189t1hcf4a.jpg)
Šveitsi ja Prantsusmaa piiri lähedal asuvas Euroopa tuumauuringute keskuses (CERN) tehakse täna ajalugu.
Suur osakestekiirendi teeb täna ajalugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma suurima osakestekiirendi ehk suure hadronite põrgatajaga (Large Hadron Collider – LHC) katsetatakse esimest korda suure energiaga kokkupõrkeid, kirjutab Helsingin Sanomat.
Katses kiirendatakse prootoneid peaaegu valguse kiiruseni ja lastakse siis kokku põrkuda. Korraga liigub vastassuunas kaks prootonivoogu.
Põrgetes peaks tekkima seitsme teraelektronvoldi suurune energia, mis oleks siiani suurim kunagi prootonite kokkupõrkel saadud energiahulk.
Kui LHC töötaks täisvõimsusel, siis peaks saama prootoneid kokku põrgata 14 teraelektronvoldise energia juures.
Teadlaste eesmärgiks on avastada uusi algosakesi ja nendega seotud ilminguid. Eriti huvitab uurijaid Higgsi osake ehk Higgsi boson, mis arvatakse olevat kõikjal ja mis andvat teistele osakestele massi. Kuid samas on see siiani olnud tabamatu.
Ka loodetakse saada uut informatsiooni 13, 7 miljardi aasta eest aset leidnud Suure Paugule järgnenu kohta.
CERNi osakestekiirendi on 27 kilomeetri pikkune tunnel, mis asub 100 meetri sügavusel maa all. LHC tunneli magnetvälja temperatuur miinus 271 kraadi Celsiust, olles sellega üks külmemaid paiku maailmaruumis.