/nginx/o/2010/03/23/336510t1h9fde.jpg)
Jaapani Hiroshima ülikooli teadlaste sõnul võib üks lihtne süst aidata vabaneda mitmest foobiast ja hirmust.
Anesteetikum lidokaiin aitab foobiatest ja hirmust vabaneda?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijad selgitasid, et hirm on õpitud käitumine ning selle tõttu saab ravimiga aju mõjutada, blokeerides hirmutunde, kirjutab Sciencedaily.com.
Katsed kuldkaladel näitasid, et lokaalanesteetikumi lidokaiini süstimine muutis kalad kartmatuks.
Hirmu-uurija Masayuki Yoshida sõnul võidakse ühel päeval osata irratsionaalseid hirme ravida.
Ta lisas, et lidokaiiniga tehtud katsed on paljulubavad.
«Kujutage ette, et lendamis-, ämbliku- ja kõrgusekartust saab tulevikus ravida lihtsa süsti abil. Meie uuring näitas, et ühel päeval võibki see nii olla,» lausus jaapanlane.
Yoshida ja ta kolleegid uurisid nii inimeste kui ka kuldkalade väikeaju ehk tserebellumit. Seda ajuosa seostatakse hirmuga.
Yoshida tegi kuldkaladega katse, õpetades neid neile silma lastavat eredat valgust kartma selle abil, et neile anti samal ajal kerge elektrilöök.
«Kalad õppisid üsna kiiresti, et valgusega võib kaasneda ka elektrilöök. Nad olid hirmul ka siis, kui nad nägid valgust, aga lööki ei tulnud,» selgitas uurija.
Siis süstiti kuldkaladele anesteetikumi lidokaiini ja tehti uus hirmukatse.
Yoshida sõnul ei tekkinud lidokaiinisüsti saanud kaladel ereda valguse ja võimaliku elektrilöögi suhtes enam hirmu.
«Ravimit saanud kalad olid muutunud rahulikuks ning valgusele nad enam hirmuga ei reageerinud,» nentis jaapanlane.
Yoshida sõnul on kuldkalade aju imetajate, kaasa arvatud inimene, ajuga sarnane ning selle tõttu aitasid need kalad paremini mõista bioloogilisi ja neurokeemilisi protsesse, mis hirmu taga on.
Mis puutub kuldkaladega tehtud katsesse, siis lidokaiini mõju kadudes tuli kaladel ka hirm tagasi.
Yoshida sõnul tekitavad elukogemused ja ühiskond inimestest mitmeid hirme ja foobiaid, millest enamik pärineb lapsepõlvest.
«Meid inimesi lausa «treenitakse» hirmu tundma. Esimesed hirmukogemused saadakse lapsepõlves ja need võivad säilida kogu elu, mõjutades meie elu ja suhteid,» selgitas uurija.