Hiidsisalike õitsengut seostatakse vulkanismiga

Hiidsisalike esilekerkimist seostatakse vulkanismiga Foto: AFP/SCANPIX

USA ja Taiwani paleontoloogide hiljutine uuring näitas, et hiidsisalike levikut ja õitsengut võis soodustada vulkaaniline tegevus.

Hiidsisalikud «valitsesid» Maad umbes 160 miljonit aastat, kirjutab BBC.

Kuigi teadlased on üksmeelel, et need eelajaloolised loomad hukkusid asteroidi või komeedi tekitatud katastroofi tagajärjel, ei olda nende tekke ja leviku suhtes üksmeelel.

Uurijate sõnul muutsid massilised vulkaanipursked kliimat ja selle tagajärjel võisid hiidsisalike konkurendid välja surra.

Teadlased otsisid miljonite aastate vanustest laavakihtidest tõendusmaterjali.

Triiase ajastu lõpul toimunud massilised vulkaanipursked hävitasid 50 protsenti tetrapoodidest (neljajalgsed loomad), 50 protsenti taimedest ja 20 protsenti mereloomadest.

Teadlased uurisid ka seda, kuidas süsinik nende vulkaanipursete ajal käitus. Uuring näitas, et süsiniku «raske» vorm kahanes ja «kerge» osakaal kasvas.

USA geoloogi Jessica Whiteside`i sõnul tekkis niinimetatud super kasvuhooneefekt.

«Leidsime, et need sündmused on kooskõlas liikide massilise väljasuremise ja teiste liikide tekkega. Need muutused toimusid kümnete tuhandete aastate jooksul,» lisas geoloog.

Whiteside´i arvates ei jätnud kliimamuutus ka hiidsisalikke puutumata, kuid neile oli see muutus soodsam. Kui alguses olid nad väiksed, siis hiljem arenes osa neist võistlejate puudumisel väga suureks.

«Võimalik, et tegemist oli lihtsalt pimeda juhusega,» nentis uurija.

Uurijate arvates võis hiidsisalike massilist esilekerkimist mõjutada näiteks nende põhiliste võistlejate, krokodillisarnaste loomade Crurotarsi`de väljasuremine.

Uurijate kinnitusel on nende uuring esimene, mis kinnitas seost vulkanismi,  süsinikuanomaaliate ning ühtede liikide väljasuremise ja teiste tekke vahel.