Florese inimese eksistents ulatub miljoni aasta taha?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Kunstniku nägemus Florese inimesest
Kunstniku nägemus Florese inimesest Foto: AP/Sanpix

Hiljuti leitud iidsed tööriistad võivad olla vihjeks, et Indoneesias Floresi saarel ulatub inimeksistents miljoni aasta taha.

Teadlaste sõnul elasid seal inimesed 200 000 aastat seniarvatust varem, kirjutab National Geographic.

Müsteerium Florese inimese (Homo floresiensis) ümber algas 2004. aastal kui leiti ühe meetri pikkuse ja 25 kilogrammi kaalunud emase isendi jäänused,  kelle aju võis olla suure geipfruudi suurune.

Väike kääbuse sarnane inimene nimetati uueks liigiks. Siis arvati, et see liik elas enne pärisinimese saabumist umbes 18 000 aastat Indoneesias.

Nüüd aga leiti ühe miljoni aasta vanusest vulkaanilisest kihistusest tööriistu, mis võib viidata, et Florese  inimene on seal märgatavalt kauem elanud.

«See leid muudab pilti, sest see näitab, et Aafrikast välja rännanud varajased inimesed jõudsid seniarvatust kaugemale,» selgitas Londoni loodusmuuseumi teadlane Chris Stringer.

Inimjäänuste ja kivist tööriistade leiud näitavad, et «kääbuste» esivanem, püsti käiv, kuid väikese ajuga Homo erectus võis Aafrikast välja rännata 1,5 miljonit aastat tagasi ja võis Indoneesiasse Floresi saarele jõuda 880 000 aastat tagasi.

Teadlaste sõnul võisid need varajased asukad toidu hankimiseks välja suretada sealsed kääbuselevandid ja suured kilpkonnad.

Kuid nüüdse uuring näitas, et varajased Florese inimesed ei mänginud nende kahe liigi väljasuremisel kuigi suurt rolli.

2004. aastal arvati, et Homo floresiensis pärineb Homo erectus`est. Kuid luude uuring näitas, et Florese inimese esivanem peab olema veelgi primitiivsem.

Uurijate sõnul ei kinnita miljoni aasta vanusest pinnasest leitud tööriistad, et need ka miljoni aasta vanused on. Need on võinud sinna sattuda mitmel erineval viisil, näiteks üleujutusega.

Ka pandi tähele, et sealne tööriistade valmistamise tehnoloogia muutus miljonite aastate jooksul väga vähe.

Paljud teadlased on siiani arvamusel, et Florese inimene oli lihtsalt tänapäevainimene, kelle oli mingi geneetiline haigus, mis kandus põlvest-põlve edasi.

Kuid ikkagi on õhus küsimus, kuidas primitiivsed inimesed üldse Floresi saarele jõudsid.

Uurijad pooldavad teooriat, et Aafrikast väljarännanud jõudsid Sulawesi saarele. Sealt aga võis meri nad Floresile kanda.

Tõenäoliseks peetakse, et need inimesed liikusid edasi parvedel.

Oma teooria tõendamiseks otsivad teadlased nüüd materjali Sulawesi saarelt, et inimesed jõudsid sinna  varem kui Floresi saarele.

Tagasi üles