Hiljuti tehtud geeniuuring näitas, et koerad pärinevad Lähis-Idas 12 000 aastat tagasi elanud huntidest.
Koerad pärinevad Lähis-Ida huntidest
Esialgu ei olnud nad inimese truud sõbrad, vaid neis nähti vaenlast, kirjutab Daily Mail.
«Lähis-Idast said alguse suured tsivilisatsioonid. Neist paikadest on leitud ka varajaste koerte jäänuseid. Koeri maeti seal koos inimestega. Ühes hauas oli näha mehe skelett, mille olid kutsikajäänused,» selgitas USA California ülikooli teadlane Robert Wayne.
Lähis-Ida esimeste tsivilisatsioonide tekkeala nimetatakse Viljakaks Poolkuuks, kuhu kuulusid tänapäeva Iraagi, Süüria, Liibanoni ja Jordaania alad.
«See on paik, kust pärinevad mitmed koduloomad, ka kassid ning kust sai alguse põllumajandus,» lisas Wayne.
USA teadlaste koera päritolu uuring põhineb rohkem kui 900 koera geneetika võrdlemisel. Uuring all oli 85 koeratõugu ning 200 hunti kogu maailmast.
Uurijad kasutasid molekulaargeneetika tehnoloogiat, tegemaks DNAs kindlaks rohkem kui 48 000 markerit.
Avastati, et enamikel koertel oli ühiseid markereid Lähis-Ida hundiga. Ka Euroopa hund geneetikaga oli nõrk sarnasus.
Varasem uuring väitis, et koerad võivad pärineda Ida-Aasiast, eelkõige Hiinast. Kuid selles uuringus oli vaatluse all liiga väike osa koerte genoomist ega andnud seetõttu täit pilti.
Kuigi põllumajandus ja loomade kodustamine käisid käsikäes, ei olnud esimesteks hunt-koerte kodustajateks mitte põllumehed, vaid kütid-korilased.
Inimese ja koera vahelise sideme tekkeks kulus tuhandeid aastaid. Esialgu võisid need poolmetsikud loomad elada lihtsalt inimasustuste lähedal, kus neid ei peetud mitte valvuriteks, vaid ikka metsloomaks.
«Inimese ja hundi-koera üksteise usaldamine võttis kaua aega. Esimesed kodustatud loomad pakkusid kaitset, olid varajaseks turvasüsteemiks ning ka sõbraks,» laususid uurijad.
Kuigi mõnedel koeratõugudel on sajandite vanune sugupuu, pärineb enamik tänapäeva koertest 19. sajandist, mil tõugude aretamisega intensiivselt tegelema hakati.