/nginx/o/2010/03/18/333902t1h02ec.jpg)
Briti ja Šveitsi teadlaste sõnul aitab keskajast pärit lapseaju uurida inimaju funktsioneerimist.
800-aastane lapseaju aitab inimaju saladustesse tungida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hästi säilinud lapsepea koos ajuga leiti Suurbritanniast Quimperi lähistelt soost, kirjutab The Telegraph.
Hiljem pandi aju formaldehüüdi.
Uurijate sõnul suri laps umbes 800 aastat tagasi. Ta oli 18-kuune ning võis hukkuda koljuluu murru tagajärjel. Lapse pea eraldati keha küljest ja pandi nahast kotti.
Teadlased on leidu uurinud alates 1998. aastast ning teinud kindlaks, et ajurakud on kahjustamata.
«Kuigi see aju on 80 protsendi võrra kokku tõmbunud, on ta anatoomilised omadused säilitanud. Kõige tähtsam on, et ka ajukude on säilinud,» lausus Zürichi ülikooli teadlane Frank Ruhli.
Ruhli jätkas, et looduses säilinud inimaju võib aidata ajufunktsioonide kohta ühte-teist uut teada saada.
Huvitaval kombel oli aju ainus asi, mis lapse pealuu sees säilinud oli.
Aju uurimine elektronmikroskoobi all tõi esile nii valge- kui hallolluse, veresooned, neuronid.
Teadlaste sõnul on aju leidmine inimjäänuste juures üsna haruldane.
Lapse aju säilis, kuna oli soos kergelt happelises savis.
«Bakterite tekitatud ained ja lapse oma keharasv reageerisid vee, savi ja hapnikuga, tekitades seebisarnase massi, mis aeglustas või lausa peatas lagunemise,» selgitas uurija Christina Papageorgopoulou.