/nginx/o/2010/03/15/332057t1hb6ac.jpg)
Teadlased on juba pikka aega uurinud mesilaste tööjaotust.
Mesilaste seas leidub «küttemesilasi»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd avastati, et mesilaste hulgas leidub ka selliseid isendeid, kes oma kehasoojusega pesa ja mesilasnukud soojas hoiavad, kirjutab Daily Mail.
Hiljuti tehtud uuring näitas, et on olemas niinimetatud küttemesilased.
«Need mesilased mängivad pesakonna soojendamisel tähtsat rolli, olles küttesüsteemiks,» selgitasid uurijad.
Need «küttemesilased» vastutavad haude – munade, vaklade ja nukkude eest, hoides neid õige temperatuuri juures. Temperatuur määrab, millised mesilased neist arenevad.
Neist mesilastest, kes arenevad üle 35-kraadises soojuses, saavad töömesilased. Isamesilased ehk lesed aga valmivad alla 35 kraadi juures.
Saksamaa Würtzburgi ülikooli teadlase Jürgen Tautzi kinnitusel hoiavad «küttemesilased» erinevate mesilaste arvu koloonias tasakaalus, tagades ellujäämise.
«Need mesilased kontrollivad hoolikalt iga muna, vagla ja nuku temperatuuri. Tühjas kärjekannus olev soojendusmesilane suudab soojendada 70 tema ümbruses olevat noort arenevat mesilast,» selgitas Tautz.
Kuni siiani arvati, et elujõulise mesilaskoloonia taga on tööjaotus. Tänapäeva tehnika abil mesilaspesa uurimine aga näitas, et niinimetatud soojendajad mesilased on need, kes kogukonna ellujäämise eest peamiselt vastutavad.
Uurija kinnitusel võib «küttemesilaste» kehatemperatuur tõusta 44 kraadini.
«Sellise kehatemperatuuriga mesilased peaksid olema «ära keenud», kuid see ei kahjusta neid. Nad on pesasoojendajad,» nentis sakslane.