Kahesooliste kanade mõistatus lahendati

Kahesooliste kanade mõistatus lahendati Foto: AP/Scanpix

Šotimaa Edinburghi ülikooli ja Roslini instituudi teadlased lahendasid mõistatuse, miks mõned kanad sünnivad kahesoolistena.

Igast 10 000 kanast üks on niinimetatud kukk-kanad ehk isasele ja emasele omaste tunnusjoontega, kirjutab BBC.

Keskajal sellised linnud oleks põletatud kui nõia käsilased, kuid nüüd annavad need kanad teadlastele hinnalist informatsiooni lindude ja roomajate arengu kohta.

Emastele ja isastele omased jooned tekivad suguhormoonide mõjul.

See on omane imetajatele, kaasa arvatud inimesele. Hormoonid on need, mis tekitavad teiseseid sugutunnuseid, näiteks meestel habet ja naistel rinnanäärmeid.

Šoti teadlased avastasid, et lindude soolises arengus ei mängi hormoonid mitte mingisugust rolli. Lindudel on geneetiliselt olemas mõlema soo tunnused ning need võivad avalduda korraga.

«Lindudel ei toimu sooline määratlus ainult gonaadides, vaid kogu keha rakkudes,» laususid uurijad.

Enamikul imetajatel, kaasa arvatud inimene, on emasel kaks X-kromosoomi ning isasel X- ja Y-kromosoom. Lindudel tähistatakse sugukromosoome vastavalt Z või W. Emastel lindudel on kaks erinevat -  ZW ning isastel kaks sarnast - ZZ.

Teadlased uurisid kanade kehade erinevate osade kudesid ja sealseid kromosoome. Leiti, et isasel kehapoolel on enamuses ZZ ja emasel poolel ZW rakud.

See tähendab, et isase ja emase jooni omaval kanal võib kahe kehapoole sulestik, kuju ja lihasstruktuur olla täiesti erinevad.

«See kehtib ka pea juures. Sama linnul on kukepoolsel osal pea suurem, kanapoolsel aga väiksem,» selgitasid teadlased.

Uurija Michael Clintoni sõnul tuli see avastus neile üllatusena.

«Me ei arvanud, et need kodulinnud võivad olla pooleldi isased ja pooleldi emased. Arvasime, et neil on ühel kehapoolel lihtsalt mutatsioon. Kahesoolisuse avastamine näitas, et lindude ja imetajate arengus mängivad rolli erinevad mehhanismid,» nentis Clinton.

Teadlased loodavad, et linnukasvatajad saavad nende avastusest kasu.