Itaalia teadlaste sõnul võib metsa maharaiumise käigus avastatud ümar kujund olla kunagine meteoriidikraater.
Kesk-Aafrikast võidi leida meteoriidikraater
Kongo Demokraatlikust Vabariigist avastatud pinnamoodustise diameeter on 36 – 46 kilomeetrit, kirjutab BBC.
Teadlased kaaluvad ka teisi võimalikke tekkevariante, kuid kõige tõenäolisemaks peetakse siiski, et see on meteoriidi tekitatud.
Earth Impact Database`i andmetel on selliseid või suuremaid kraatreid maailmas umbes 25.
Padova ülikooli teadlase Giovanni Monegato sõnul ilmus see nähtavale pärast puude mahavõtmist.
Ümara sõõri ümber voolab Unia jõgi, rõhutades sellega ringi kuju. Wembo-Nyama ringi keskosa on ebaregulaarne pinnamoodustis ja see ulatub 550 meetri kõrgusele üle mere pinna.
Uurijate sõnul ei ole sellel kraatril selget ja teravat välist joont. Seda saab selgitada erosiooni ja pehmema maapinnaosa vajumisega.
Teadlased kavatsevad uurida, kas kohalikes legendides ja rahvajuttudes on viiteid meteoriidile ja kraatrile.
Ka otsitakse kivimeid, mis võiksid viidata kokkupõrkele. Samuti kaalutakse, kas see moodustis võis tekkida vulkaanilise tegevuse tõttu.
Kuid seal piirkonna geoloogia viitavat vaid «kosmilise külalise» tekitatule.
Kui see tõesti osutub meteoriidikraatriks, siis selle tekitanud meteoriit pidi olema vähemalt kahekilomeetrise läbimõõduga. Ka loodetakse selle ringi vanus kindlaks määrata. Esmastel andmetel võib see pärineda juuraajastust.
Maailma suurim meteoriidikraater on Lõuna-Aafrikas asuv Vredeforti kraater, mille läbimõõt on 300 kilomeetrit ja vanus kaks miljardit aastat.
Kanadas asuva Sudbury kraatri läbimõõt on 250 kilomeetrit ja vanus 1,8 miljardit aastat. Mehhiko Chicxulubi kraater on 170 kilomeetrit lai ning 65 miljonit aastat vana, Venemaa Popigai kraater on 100 kilomeetrise diameetriga ning 35,7 miljardi aasta vanune ning Kanadas asuv Manicouagani kraater on samuti 100 kilomeetrine, kuid 214 miljonit aastat vana.