/nginx/o/2010/03/10/329536t1h0a15.jpg)
Austraalias Perthis asuva Murdochi ülikooli uurijatel õnnestus saada hästi säilinud fossiliseerunud linnumunade koortest DNAd.
DNA abil «äratatakse» väljasurnud linnud ellu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
DNA abil loodetakse kaardistada väljasurnud lindude nagu moade ja elevantlindude geene, kirjutab väljaanne Nature.
Linnumunade koori on leitud paljudel väljakaevamistel, kuid varem ei suudetud neist geeniuuringute tarbeks kasutuskõlblikku DNAd saada.
Austraallastel see aga õnnestus. DNA saamiseks kasutati lasertehnikat.
«Leidsime, et selle meetodi abil oli võimalik eraldada kivistunud munakoortest geneetilist materjali. Kõrgtehnoloogiline mikroskoop aitas DNAd tuvastada. Saime geneetilist materjali suurest hulgast erinevatest linnumunadest, kaasa arvatud väljasurnud moa ja elevantlinnu ning 19 000 aasta vanusest emu munast,» selgitas bioloog Charlotte Oskam.
Uuritud munade vanus ulatus 400 – 19 000 aastani.
Elevantlind (Aepyornis maximus) on väljasurnud linnuliik silerinnaliste lindude hulka kuuluvast elevantlinnuliste sugukonnast.
Elevantlinnu perekonda arvavad mõned uurijad neli fossiilset liiki, teiste meelest on tegu ühe liigiga.
Linnul olid taandarenenud tiivad ja massiivsed jalad. Ta kasvas kuni kolme meetriseks. Teda peetakse suurimaks kunagi elanud linnuks.
Elevantlind elas Madagaskaril 10. sajandini.
Uus-Meremaal elanud moalased (Dinornithidae) olid jaanalinnuga sarnanevad lennuvõimetud tugevate jooksujalgadega linnud. Väiksemad isendid olid kalkunisuurused, suuremad aga üle kolme meetri kõrged. Viimane moa – hiidmoa (Dinornis maximus) hävitati 18. sajandiks.