Maa oli 716 miljonit aastat tagasi «jääpall»

Maa oli 716 miljonit aastat tagasi «jääpall» Foto: SCANPIX

Hiljuti tehtud uuring kinnitas väidet, et praegused ekvaatori alad olid 716 miljonit aastat tagasi kaetud jääga.

Teadlaste sõnul tõendab see teooriat, et planeet Maa oli siis «jääpall», kirjutab National Geographic.

Harvardi ülikooli geoloog Francis Macdonald ja ta kolleegid uurisid Kanada liustike vulkaanilisi kivimeid.

Teadlased tegid ülitäpsete mõõteriistade abil kindlaks nende vanuse, mis on 716,5 miljonit aastat.

Uurimisgrupp võrdles saadud tulemusi varasemate uuringute tulemustega ning leiti, et kivimid ja setted tekkisid siis, kui praegune Kanada ala asus kunagise ekvaatori piirkonnas.

Aja jooksul viis Maa tektooniliste plaatide liikumine Kanada Yukoni ja Loodeterritooriumi põhjapoole.

Macdonaldi sõnul ümbritseb Maa «jääpalli» ajastut ikka veel suur müstika.

«Jäine ekvaatori piirkond ei aita siiski täiesti selgitada seda, miks kogu Maa oli jääga kaetud. Kas terved kontinendid olid siis kaetud paksu  liikumatu jääkihiga või oli tegemist pidevalt liikuvate jäämassidega?» küsisid uurijad.

Ka termin «jääpalli» ajastu vajab ajakohastamist.

«Maa ei olnud siis vist ainult jäine, vaid ka mudane planeet. Regulaarsed vulkaanipursked muutsid Maa siis jää ja vulkaaniliste jäänuste seguseks,» selgitas Macdonald.

Kuna 700 miljonit aastat tagasi ei kasvanud mitte ühtegi taime, siis võisid vulkaanilise tegevuse tagajärjel tekkinud «mustad alad» olla ainsad, mis päikesevalgust neelasid.

Selle tagajärjel võisid tekkida sulanud piirkonnad, kus hakkasid tekkima algelised eluvormid.

«Mõned organismid võisid seal elada ja neist võis isegi uusi liike tekkida. See näitab, et «jääpall» Maa vesises keskkonnas olid tingimused elu tekkeks. Ka tänapäeval leidub Antarktikas ainurakseid, kes sealses karmis kliimas hästi toime tulevad,» lausus uurija.

Maa varasemate karmide perioodide uurimine annab teadlastele võimaluse heita pilgu sinna, mis Maad tulevikus oodata võib.

Miljonite aastate jooksul on Maad tabanud niinimetatud jojo-efekt.

«Maa on olnud kaetud kas paksu jääga või siis on olnud väga kuum. Maa on tundlik ning kliima on pidevas muutumises,» nentis Macdonald.