Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/08/18/223290t1hcd6e.jpg)
Ühe Eesti elaniku tekitatud bioloogilistest jäätmetest võiks toota vähemalt viis kuupmeetrit biogaasi aastas ning Harju- ja Lääne-Virumaal uuritakse koos soomlastega, kuidas seda biogaasi saaks kasutada mootorikütusena.
Eestis on biogaasi tootmine ja kasutamine veel algjärgus. Sestap polegi Lääne-Virumaal veel näidata ühtki objekti, kus jäätmetest metaani ja vesinikku toodetakse, vahendas
.
Loodusel kulus kümneid või sadu miljoneid aastaid, et muuta biolagunevad jäätmed ehk siis taime-ja loomajäänused kütuseks, nagu nafta, gaas, kivisüsi, põlevkivi või looduslik asfalt.
Eestis ja Lõuna-Soomes aitab sellele kaasa uuringuteks mõeldud 17 miljoni krooni suurune Euroopa Liidu rahasüst.