/nginx/o/2010/03/02/324643t1h1944.jpg)
Ajakirja Social Psychology märtsinumbris kirjutavad teadlased, et intelligentsus mängib suurt rolli uute käitumismallide omaks võtmisel.
Intelligentsed inimesed võtavad uuendused kergemini omaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Londoni ülikooli evolutsioonipsühholoogi Satoshi Kanazawa sõnul on intelligentsus see, mis andis juba inimese eellastele võime lahendada uusi probleeme, mille tarbeks neil sisseharjunud lahendusi võtta polnud. «Mida kõrgem intelligentsus, seda tõenäolisemalt uued võimalused leitakse ja kasutusele võetakse,» vahendas Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal
Kanazawa sõnu.
Varasemalt on Kanazawa teinud kindlaks, et intelligentsemad inimesed eelistavad keskmisest enam öist eluviisi, on õhtul kaua üleval ning magavad hommikul kauem. Inimese eellasel polnud aga valikut – elada tuli päikese dikteeritud rütmis. Seega on õhtul kaua üleval olemine evolutsioonilisest seisukohast uuenduslik nähtus.
Uuenduslike nähtuste hulka arvab Kanazawa ka liberaalsed vaated, suuremast hulgast inimestest hoolimise, mittereligioossuse ja monogaamsuse. Oma viimases uuringus leidis ta kinnitust, et need on omased just intelligentsematele inimestele. Näiteks ilmnes, et end mittereligioosseteks nimetavad inimesed kogusid intelligentsustestidega keskmiselt kuus punkti rohkem kui need, kes jumala olemasolu usuvad.
Samas ei näi intelligentsus kuigi olulisena, kui võtta vaatluse alla suhtumine sõpradesse, perekonda, lastesse ja abielusse. Seda just seetõttu, et evolutsiooniliselt pole tegu millegi uuega.