/nginx/o/2010/02/25/321867t1hc872.jpg)
USA Brigham Youngi ülikooli paleontoloogide sõnul neelasid 105 miljonit aastat tagasi praeguse Põhja-Ameerika aladel elanud pikakaelalised hiidsisalikud saagi tervelt alla, mitte ei närinud seda.
Pikakaelalised hiidsisalikud neelasid saagi tervelt alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased jõudsid sellisele järeldusele pärast nelja hiidsisaliku kolju uurimist, kirjutab Live Science.
«Need eelajaloolised loomad ei närinud saaki ega neelanud seda suutäite kaupa alla. Nad haarasid toidu ja neelasid selle tervelt alla,» sõnas paleontoloog Brooks Britt.
Paleontoloogide uuring põhineb Ida-Utahist «hiidsisalike surnuaiast» leitud jäänustel. Sealt leitud koljud kuuluvad pikakaelalistele taimetoitlastest Abydosaurus mcintoshi liiki hiidsisalikele.
Teadlaste sõnul oli üsna raske kindlaks teha, kas hiidsisalikud närisid toitu või mitte. Põhjus selles, et 120 Põhja-Ameerikas elanud hiidsislike liigi kohta on leitud ainult kümme enam-vähem hästi säilinud koljut. Nende koljude põhjalt on püütud kokku panna pilti, milline nende loomade kael ja keha olla võis.
«Teada on, et Abydosaurus`e pea oli kahesajandik tema keha suurusest. See võib selgitada, miks need loomad saaki ei närinud. Kui sul on väike pea, kuid suur toitmist vajav keha, siis sa ei kuluta aega toidu tükeldamisele ja mälumisele,» arvas uuringus osalenud Michigani ülikooli paleontoloog Jeffrey Wilson.
Uurijate sõnul kehtib toidu tervelt alla neelamine eelkõige sauropoodide kohta, kes olid meie planeedil eksisteerinud loomadest ühed suurimad.
Hilisel juura ajastul 150 miljonit aasta tagasi elanud hiidsislike hambad olid nagu plaadid. Hilisematel hiidsisalikel aga nagu pliiatsid.
Abydosaurus`e hambad tunduvad aga olevat nende kahe vahepeal. Lisaks uuenesid sauropoodide hambad pidevalt. Mida kitsamad hambad neil olid, seda kiiremini uued tekkisid.
«Abydosaurus toitus hambaid väga kahjustavat toidust, sest nende hambad uuenesid iga paari kuu tagant. Ka võis neil suhu sattuda kivimeid ja mulda, mis samuti hambavaabale kahjulikud olid,» sõnas Wilson.
Uurijate kinnitusel ei arenenud sauropoodidel nii-öelda abivahendeid nagu näiteks Triceratops`il ja pardinokaga hiidsisalikel, kelle oli ninal terav oga , millega oli võimalik taimi lõigata. Ka oli nimetatud hiidsisalikel põsed nagu inimestel. Nad hoidsid seal toitu, enne kui alla neelasid.
«Sauropoodidel sellist toidu närimise ja mälumise tehnikat ei tekkinud. Arvame, et see puudus tuli väikese pea ja väga suure kehaga taimetoidulistele hiidsisalikele kasuks. Need hiidsisalikud võtsid suutäie ja neelasid selle kohe alla. Seedimine algas aga siis, kui toit liikus mööda pikka kaela makku,» selgitasid uurijad.