Caravaggio hulluse põhjustas pliimürgitus?

Itaalia teadlane Antonio Moretti krüptis, kus arvatakse olevat ka Caravaggio luud Foto: AFP / Scanpix

Teadlased püüavad jälile jõuda, kas Itaalia kunstniku Michelangelo Merisi da Caravaggio hullusehoogude põhjuseks olid pliid sisaldavad värvid, mis ta organismi mürgitasid.

Itaalia antropoloogid teevad DNA-testi inimjäänustele, mis nad arvavad kuuluvat kuulsale kunstnikule, kirjutab The Telegraph.

Caravaggio läks ajalukku mitte ainult oma teoste, vaid ka iseloomu tõttu. Ta kaasaegsed kirjeldasid teda kui kuumaverelist, kannatamatut, kaklushimulist ja alkoholiga kimpus olevat geeniust.

Kunstnik kuulutati tagaotsitavaks pärast seda, kui ta 1606. aastal kõrtsikakluses ühe mehe tappis. Paavst Paul V mõistis ta selle eest tagaselja surma.

Caravaggio suri 1610. aasta juulis 39-aastasena segastel asjaoludel.

Siiani on käibel teooriad, et ta suri kas süüfilisse või ta mõrvati.

Kuid Pisa, Ravenna ja Bologna ülikoolide teadlased uurivad muid võimalikke surma põhjuseid alates malaariasse haigestumisest kuni mürgituseni.

«15., 16. ja 17. sajandi kunstnikud kasutasid värve, milles oli suures koguses pliid. Selle tõttu oli kunstnikel mitmeid tõsiseid terviseprobleeme. Caravaggio oli vaimselt väga tasakaalutu, mis viitab sellele, et ta organismis võis olla suures koguses mürke,» selgitas uuringu juht Silvano Vincenti.

Ta lisas, et samalaadseid pliimürgituse sümptomeid oli ka Francisco de Goyal ja Vincent van Goghil.

Antropoloogid võtsid välja Toskaanas asuva Porto Ercole kiriku krüptis asunud luud. Arvatakse, et Caravaggio suri just selles linnas ning ta maeti kohalikku kirikusse.

Antropoloogide kinnitusel saab neist luudest panna kokku üheksa skeletti, mis oma vanuselt ja suuruselt sobivad enam-vähem kunstniku oletatava skeletiga.

Siis võrreldakse Caravaggio venna praegu elavatelt järglastelt võetud DNAd luude DNAga.

Venna järglased elavad siiani Caravaggio sünnikohas Bergamo lähedal.

Test peaks aitama teha kindlaks, kas mõni neist luustikest on kunstniku oma. Pärast seda otsitakse luudelt märke pliimürgituse kohta.

Michelangelo Merisi da Caravaggio oli esimene kunstnik, kes kasutas chiaroscuro       tehnikat ehk valguse ja varju kontrasti rõhutamist.