Nakkushaigused kontrolli alla geneetiliselt muundatud sääskede abil?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Aedes aegypti sääsk
Aedes aegypti sääsk Foto: AP / Scanpix

USA ja Briti teadlaste arvates saab ohtlike nakkushaiguste levikule panna piiri geneetiliselt muundatud sääskede abil.

Muundatud geenidega emased sääsed ei ole näiteks lennuvõimelised, kirjutab STT.

Teadlased tegid geenide muundamise katseid eelkõige emastega, kuna emased on need, kes imevad verd ja levitavad haigusi.

Kuid ka isastel putukatel on teadlaste silmis tähtis roll. Geenmuundamine ei mõjuta isaseid otseselt, vaid nad annavad selle edasi oma järglastele. Nii suudavad geneetiliselt muudetud isased lennata, kuid nende emased järglased on juba lennuvõimetud.

Teadlaste eesmärgiks on viia loodusesse kümneid tuhandeid geenmuundatud sääsemune, millest kõigist arenevad isased. Kui need isased paarituvad tavaliste emastega, siis järgmise põlvkonna emased ei oska enam lennata. Kui muundatud geenidega isaseid on rohkem kui tavalisi isaseid, siis järgmine põlvkond koosneb põhiliselt nende järglastest.

Uuringut juhtinud Luke Alphey boitehnoloogiafirmast Oxitech sõnas, et geenimanipulatsioon on putukamürkidega võrreldes keskkonnasõbralik.

Esimese geenmuundamise katse tegid teadlased Dengue palavikku levitavate aedes aegypti sääskedega.

Edaspidi loodetakse samalaadne muundamine läbi viia ka malaariasääskedega.

Dengue palavikku haigestub aastas umbes 50 miljonit inimest. See on arengumaade nuhtlus. Seda levitavate sääskede tõttu on see ohuks kahele viiendikule maailma rahvastikust.

Dengue palavikule ei ole veel efektiivset ravi leitud. See haigus võib tappa, eriti siis kui sellesse haigestutakse mitu korda.

Märksõnad

Tagasi üles