USA kosmoseagentuuri NASA tehtud satelliitfotod paljastasid, et Venemaal purskasid korraga kõrvuti olevad vulkaanid.
Venemaal purskasid kõrvuti olevad vulkaanid
USA Sothern Methodist University geoloogi James Quicki kinnitusel ei ole Kamtšatka poolsaarel asuvate Kljutševskaja sopka ja Bezõmjannõi vulkaanide üheaegne purskamine üllatus, kirjutab National Geographic.
«Kamtšatka vulkaanid on kogu aeg väga aktiivsed, selle tõttu ei ole kahe või enama vulkaani üheaegne purskamine suureks üllatuseks,» selgitas ameeriklane.
Ta lisas, et kuna need kaks vulkaani asuvad üsna lähestikku, siis suure tõenäosusega võivad nad pursata samal ajal.
Samas ei ole nende kahe vulkaani vahel mingit neid ühendavat «laavatorustikku». Nimetatud vulkaanid asuvad lihtsalt samas tektoonilises piirkonnas.
«Kui tektooniliste plaatide liikumine tekitab ühes neist purske, siis on võimalik, et see liikumine mõjutab ka teist vulkaani,» sõnas geoloog.
Kaks vulkaani purskasid samal ajal 11. veebruaril. Esmalt purskas 4835-meetrine Kljutševskaja sopka. Laava ja tuhk lendasid 300 meetri ning gaas ja kuum aur kuni kuue kilomeetri kõrgusele.
Paar minutit hiljem hakkas purskama 2882-meetrine Bezõmjannõi vulkaan, mis on küll oma naabrist väiksem, kuid samavõrra ohtlik näiteks madalalt lendavatele lennukitele.
Kamtšatka vulkaanid on ühed aktiivsemad, kuna nad asuvad Vaikse ookeani vulkaanide ringis ehk tuleringis. See ring on seismiliselt aktiivne piirkond, mis hõlmab ala Tšiilist Alaskani ning Jaapanist kuni Vaikse ookeani lõunaosani.
Smithsonian Institutioni globaalse vulkanismi projekti andmetel purskab pidevalt vähemalt 20 vulkaani. Näiteks Itaalias asuv Stromboli vulkaan on aktiivne olnud rohkem kui 1000 aastat.
«Näite saab tuua 2005. aastast, mil ühel ja samal ajal toimus viis vulkaanipurset. Siis olid korraga aktiivsed Hawaiil asuv Kīlauea vulkaan, Mariaani saarte Anatahani vulkaan ja Mount St. Helensi vulkaan ning kaks vulkaani Alaskal,» meenutas Quick.
Bezõmjannõi on tegevvulkaan Kamtšatka poolsaarel Venemaal.
Vulkaani kõrgus on 2882 meetrit, varem oli kõrgus 3075 meetrit. Enne aktiviseerumist 1955 peeti vulkaani kustunuks. Pärast 1956. aastat on seni tugevamad pursked olnud 1984. ja 1985. aastal, väiksemaid purskeid peaaegu igal aastal.
Kljutševsakaja sopka ehk Kljutši vulkaan on maailma üks kõrgemaid tegevvulkaane, asudes üle 4800 meetri üle merepinna.