Šveitsi Lausanne`i ülikooli zooloogide sõnul elavad sipelgad altruistlikult, kuid mõned ka surevad altruistlikult.
Sipelgad toovad end kogukonna eest ohvriks
Nad tõid näite, kui
liigi esindaja haigestub, siis lahkub ta vabatahtlikult pesast ning sureb kaugemal, kirjutab BBC.
«Sellise kangelasliku käitumisega ennetatakse haiguse levikut, mille tagajärjel võib näiteks terve koloonia välja surra,» selgitasid uurijad.
Teadlaste sõnul said nad esmakordselt tõendid selle kohta, et sipelgad toovad end sellisel viisil ohvriks.
Teada on, et sellist käitumist tuleb ette koerte, kasside, elevantide ja isegi inimeste juures. Kuid sellised juhtumid on haruldased ja neid on raske tõestada.
Jürgen Heinze ja Brosz Walter uurisid seda fenomeni sipelgate juures, tegemaks kindlaks, miks mõned isendid ilma silmnähtava põhjuseta pesast lahkuvad.
Teadlased nakatasid laboris Temnothorax unifasciatus sipelgate koloonia parasiitseene Metarhizium anisopliae`ga.
Enamik nakatunud töösipelgatest lahkus tunde või isegi päevi enne surma. Kõik need sipelgad surid pesast kaugel.
«Saime kinnituse, et nakatunud sipelgad lahkuvad kolooniast võimalikult kaugele, et teisi sipelgaid mitte nakatada,» nentis Heinze.
Teadlastel oli võimalik ümber lükata oletus, et parasiitseen sundis sipelgad lahkuma. Paljud parasiidid levivad just peremeesorganismi abil.
Näiteks muudavad mõned parasiidid oma peremeesorganismid «zombideks».
Kuid altruistlikku käitumist märgati ka nende sipelgate juures, kes esialgu ei haigestunud. Ka nemad lahkusid õigel ajal, et kolooniat mitte nakatada.
«See lihtne eksperiment tõestas, et sipelgad ei lahkunud pesast parasiitide manipulatsiooni, vaid haigestumise tõttu,» lausus bioloog Michel Chapuisat.
Ta lisas, et huvitav fakt oli see, et haigestunud töösipelgad lahkusid vabatahtlikult, mitte teiste sipelgate poolt ärakantuna.
«Valides üksinda suremise, teevad sipelgad sellega tõeliselt ennastohverdava teo,» nentis Chapuisat.