/nginx/o/2010/02/15/312764t1hbae1.jpg)
Teadlased uurisid hiidsisalike, kaasa arvatud Tyrannosaurus rex´i paaritumiskombeid.
Milline oli hiidsisalike «seks»?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu põhjal valmis ka dokumentaalfilm «Tyrannosaurus Sex», kirjutab foxnews.com.
«Näiteks emane türannosaurus andis paaritumiseks valmisolekust märku sellega, et liigutas oma saba-küljelt küljele,» selgitasid uurijad.
Teadlasi huvitasid küsimused, kuidas näiteks ogadega kaetud Stegosaurused jõudsid paaritumise suhtes kokkuleppele ning kuidas suutis emane Titanosaurus välja kannatada isast, kes oli mitu korda temast suurem.
Samuti huvitas teadlasi, kui suured olid hiidsisalike genitaalid.
«Tahtsime neid eelajaloolisi loomi uurida vaatevinklist, kust neid ei ole varem uuritud. Viimase aja avastused hiidsisalike munadest ja pesakohtadest on andnud palju uut informatsiooni. Kuid siiani ei olnud täpsustatud, milline oli nende paaritumine. See on suur uurimata ala,» lausus uurija Gabriel Gornell.
Gornell jätkas, et hiidsisalike «seksiga» seonduv on nagu miljoni dollari küsimus ning seda ei saanud näha «Jurassic Parki» filmides.
Tyrannosaurus rex on üks tuntumaid hiidsislikke, seda just oma suuruse tõttu. Täiskasvanud isendid võisid kaaluda kuni 7,5 tonni.
«Teame, et türannosaurused vaatasid munast koorunud poegade järele. Ka on teada, et vähemalt üks vanem valvas pidevalt pesa. On leitud kivistisi, kus türannosaurus munadel istub,» selgitas paleobioloog Hans-Dieter Sues.
Ta lisas, et paljude hiidsisalike kehaehitus on lindude ehitusega väga sarnane ning selle põhjalt saab teha järelduse, et ka nende «seks» ja paaritumiskombed võisid olla sellised nagu lindudel.
«Isastel lindudel on kõhuõõnes paiknevad seemnerakutorud, mis sigimisperioodil suurenevad. Seal valminud seemnerakud liiguvad kloaagini. Mõnedel lindudel on suguti, kuid enamikul see puudub. Emastel lindudel on kõhuõõnes paiknev munasari, kus valmivad munarakud. Need liiguvad munajuhasse, mis avaneb kloaaki. Munajuha lõpus toimub muna areng. Midagi samalaadset võis olla ka hiidsisalikel,» laususid uurijad.
Hiidsisalike «seksiharjumustest» pildi saamiseks uuriti detailselt nende skelette, lihaseid ning püüti välja arvutada oletatav kehamass. Nende andmete põhjalt loodi kolmemõõtmelised arvutijoonised «seksivatest» hiidsisalikest.