«Joobes» nahkhiired suudavad väga hästi orienteeruda

Lõuna-Ameerikas levinud nahkhiir Desmodus rotundus Foto: wikipedia. org

Kanada Ontario ülikooli teadlaste sõnul ei ole «joobes» nahkhiirtel orienteerumisega probleeme.

Kesk-ja Lõuna-Ameerika nahkhiired on alatihti «purjus», kuna toituvad mädanema ja käärima läinud puuviljadest ning taimenektarist, kirjutab National Geographic.

«Neil nahkhiirtel töötab sisemine radar ülihästi ka siis, kui nad nii-öelda alkoholi tarbinud on. Kui panna nahkhiirte «alkoholikogus» inimeste joobeastmetesse, siis oleks inimesed juba koomas,» selgitas bioloog Brock Fenton.

2009. aasta aprillis uurisid Fenton ja ta kolleegid Põhja-Belize`is 106 kuute erinevasse liiki kuuluvat nahkhiirt.

Teadlased manustasid katsealustele nahkhiirtele kas suhkruvett või etanooli. Kogused olid vastavuses nahkhiirte kehakaaluga.

Siis võeti nahkhiirtelt süljenäidised, et nende järgi joobeaste kindlaks teha. Kõigi joobeaste oli suurem kui inimestele lubatud joobeaste, millega tohib Kanadas ja USAs rooli taha istuda.

Siis pandi nahkhiired laboritingimustes, kus oli ees mitmeid takistusi, lendama.

«Nende jaoks oli see sama nagu autojuhtidel lastakse sirgjoonel kõndida,» selgitas Fenton.

Tulemused näitasid, et «joobes» nahkhiired suutsid takistuse eest kõrvale põigata ja mööda lennata sama hästi nagu suhkruvett saanud nahkhiired.

Ka uuriti, kas nahkhiirtel tekkis kajalokatsiooniga probleeme. Kuid neid ei tekkinud - «joobes nahkhiired» läbisid kõik katsed edukalt.

Kuid leiti, et erineva liigi nahkhiirtel oli alkoholitaluvus erinev.

«See on sama nagu inimestel puhul. Mõni ainult nuusutab veinipudeli korki ja juba on joobes. Teine kallab korraga sisse kaks-kolm pudelit alkoholi ja pea on ikka selge,» selgitas Fenton.

Erinevate nahkhiirteliikide puhul mängib rolli ka see, kui sageli nad «purjus» on ja kui palju nad «joovad».

«Ameerika nahkhiired suudavad Euroopa ja Aafrika nahkhiirtest paremini alkoholi taluda. See on tekkinud söögiks olevate taimede erinevusest,» laususid uurijad.