/nginx/o/2010/02/05/307197t1hc578.jpg)
USA kosmoseagentuuri NASA teadlased tegid endisest planeedist Pluutost siiani kõige detailsemad fotod.
Hubble´i detailsed fotod Pluutost
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selles oli neile abiks Hubble`i kosmoseteleskoop, kirjutab AP.
Kuni 2006. aastani loeti Pluutot Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks.
NASA teadlaste sõnul oli Pluuto pildistamine nagu fotode tegemine 60 kilomeetri kaugusel olevast jalgpallist.
Kuid Hubble´i kosmoseteleskoop aitas detaile lahti harutada, näidates isegi seda, et Pluutol vahetuvad aastaajad nagu Maal.
Järgmised sama täpsed ja selged pildid loodetakse saada siis, kui kosmosesond New Horizons selle kääbusplaneedini 2015. aastal jõuab. See 2006. aastal teele saadetud kosmoseuurimise aparaat on senistest kõige kiirem ja täpsem.
«Kuni New Horizoni lennuni on meie kõige selgemateks Pluuto fotodeks Hubble´i omad. Kosmosesond teeb Pluutost uued pildid sellest kuue kuu jooksul toimuva möödalennu ajal,» kinnitas NASA esindaja.
Ta lisas, et kuigi Pluuto on üks huvitavamaid taevakehi, mida uurida, on uuringud kauguse tõttu raskendatud.
Teadlaste arvates koosneb selle kääbusplaneedi atmosfäär enamjaolt molekulaarsest lämmastikust. Kuid Pluuto eemaldub Päikesest ning planeedi temperatuur langeb. Astronoomide kinnitusel ei ole aga temperatuuri langemine atmosfääri eriti muutnud.
Arvatakse, et Pluuto pinda kattev jää võib olla tumenenud ja püüab seetõttu endisest rohkem päikesevalgust.
Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Selle kääbusplaneedi läbimõõt on 2300 kilomeetrit ja mass 0,0022 Maa massi. Pluuto tiirlemisperiood on 247,7 aastat.
Keskmine pinnatemperatuur ulatub miinus 230 kraadini. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, milles on ka metaani ja etaani. Tumedamate alade koostis on seni teadmata.
Pluutol on kolm kaaslast, millest suurim on Charon. Teised kaks väiksemat on Nix ja Hydra.