/nginx/o/2008/11/29/98767t1h7c92.jpg)
Eesti Teadusfondi nõukogu esimehe professor Toivo Maimetsa sõnul on Euroopa Liidu raamprogrammides osalemine aidanud kujundada Eesti teaduspoliitikat ning viinud Eesti teaduse rahvusvahelisse teadusruumi.
Maimets: tänu ELile on Eesti teadus rahvusvahelises teadusruumis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maimets analüüsib homme Tallinnas toimuval konverentsil, mis keskendub Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse raamprogrammide mõjule Eestis, teaduskoostööprogramme eksperdi, hindaja ja osaleja vaatenurgast, vahendas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.
«Selle aja jooksul oleme ise «suureks saanud» ja läbi kiire õppimise muutunud täisväärtuslikuks partneriks arenenud teadusriikidele. Sellest annab tunnistust kasvõi Euroopa teadusministrite ja teadusfondide juhtide 2011. aasta ühiskohtumise toimumine Eestis või ka sõbralik hinnang ajakirjas Nature,» leidis Maimets.
«Või see, et Nobeli preemia laureaadid tahavad Tartusse esinema tulla (järgmine on sir Tim Hunt 19. mail). Ka see, et meie teadlased on prestiižikate rahvusvaheliste organisatsioonide eesotsas. See on paras ime ja 15 aastat tagasi ei oleks sellist arengut keegi uskunud,» sõnas ta.
Maimetsa sõnul võib ju seda võtta iseenesestmõistetavana, aga kaugeltki mitte kõik meie saatusekaaslased Ida-Euroopast ei ole sellega hakkama saanud.
Konverentsil pööratakse tähelepanu ka 7. raamprogrammi teaduspotentsiaali programmile. «Võimekuse» eriprogrammi teaduspotentsiaali valdkond on kujunenud Eesti jaoks üheks kõige edukamaks 7. raamprogrammi valdkonnaks.
Alates raamprogrammi algusest 2007. aastal on Eesti teadusasutused selle programmi raames sisse toonud ligi 121 miljonit krooni teadusraha, mis on raamprogrammi eri programmide lõikes parim tulemus.
Eesti teadusasutuste head tulemused torkavad eriti silma sellel taustal, et teadupotentsiaali valdkond on taotlejate hulgas äärmiselt populaarne, mistõttu taotluste keskmine edukus Euroopas langes möödunud aastal koguni 5 protsendini. Eesti taotluste edukus on aga kõigil kolmel aastal olnud üle 25 protsendi, millega Eesti on konkurentsitult liidrikohal.