/nginx/o/2010/02/02/305712t1h4c59.jpg)
Ajaloolaste andmetel hakkasid Ameerika mandri põliselanikud kalkuneid kodustama millalgi 2000 aastat tagasi.
Ameerika mandril kodustati kalkuneid kahel korral
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui esialgu kasvatati neid linde sulgede pärast, siis hiljem eelkõige liha pärast, kirjutab Discovery.
1500 aastat enne, kui Christoph Kolumbus Uude maailma purjetas, olid kohalikud elanikud kalkuneid kodustanud vähemalt kaks korda. Esmalt tänapäeva Mehhiko aladel umbes aastal 800 eKr ning hiljem, 200. aastal eKr praeguse USA edelapiirkonnas.
Teadlaste sõnul ei ole need kaks suuremat kalkunite kodustamise lainet teineteisega seotud. Seda kinnitavad kalkunifossiilidele tehtud DNA-uuringud.
Samas on leitud mitmeid märke, et ühel ajal, kuid erinevates paikades elanud hõimud vahetasid omavahel kalkunikasvatamise kogemusi ja andsid üksteisele nõu.
Kuigi tänapäeval on kalkuniliha tähtis toiduaine, ei kasvatatud kalkuneid esialgu liha pärast.
«Huvitav fakt on see, et esialgu kodustati kalkunid sulgede saamiseks. Kalkunisulgedest valmistati rituaalseid peakatteid, rõivaid ja tekke. Alles millalgi 1100. aastal pKr muutusid kalkunid tähtsaks lihaallikaks,» selgitas uurija Camilla Speller.
Speller ja ta kolleeg Dongya Yang uurisid nii fossiliseerunud kalkuniluid kui ka nende lindude kivistunud väljaheiteid.
Uuringu all oli 149 kalkuniluud ja 29 väljaheidet, mis leiti 38 erinevast arheoloogilise väljakaevamise paigast.
Uuring näitas, et esmalt kodustasid kalkunid Kesk-Mehhikos elanud hõimud, kes olid asteekide eellased.
Teine kalkunite kodustamine toimus USA aladel Colorado platool elanud pueblo indiaanlaste poolt.
Juba kodustatud kalkunite juurde toodi pidevalt ka metskalkuneid, et neid elujõulisena hoida.
DNA-testid näitasid, et USA aladel siiani elavad metskalkunid põlvnevad mitte esimestest kodustatud kalkunitest, vaid alles asteekide kalkunitest.
Uurijate sõnul on kalkunite kodustamisliine raske kindlaks teha, seda eelkõige sellepärast, et konkistadoorid viisid asteekide poolt Mehhikos aretatud kalkuneid Euroopasse, hiljem toodi seal aretatud tõud aga Ameerikasse tagasi.