/nginx/o/2010/01/29/303455t1hf724.jpg)
USA ja Hiina paleontoloogid leidsid Hiinast Gobi kõrbest uue hiidsisalikuliigi.
Gobi kõrb paljastas uue hiidsisaliku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul aitab see isend vastata mitmele küsimusele hiidsisalike ja lindude suguluse kohta, kirjutab news.com.au.
Tegemist on Alvarezsauridae perekonna esindajaga, kes elas 160 miljonit aastat tagasi. Need hiidsisalikud olid linnusarnased, lühikeste, kuid samas võimsate ülajäsemetega.
Uurijate kinnitusel on leitud fossiili puhul tegemist esimese seda tüüpi, hilisel juuraajastul elanud hiidsisalikuga.
Uudse hiidsisliku avastaja, George Washingtoni ülikooli paleontoloog Jonah Choinere andis talle ebatavaliste jäsemete tõttu nimeks Haplocheirus sollers, mis tähendab «nutikad käed».
Loomal oli pikk kael ja pikk pea ning ilma karvadeta jäsemed. Esijäsemete küljes olnud pikkade küünistega püüdis ta termiite.
«Haplocheirus on nagu kahe liigi vahepealne, näidates, kuidas Alvarezsauridae esindajatest arenesid hiljem võimsad lihasööjad kiskjad,» selgitas Choiniere.
Teadlaste kinnitusel on leitud isendil mitmeid omadusi, mis näitavad, et ta kuulus liiki, mille all on ka näiteks Mononykus`ed (tähendab üheküüneline) ja lindude varajased esivanemad.
Kuid hoolimata Alvarezsauridae skeleti sarnasusest lindudega, leidis Choiniere, et hiidsisalikud arenesid lindudega paralleelselt.
Hiline juuraajastu mängis lindude arengus tähtsat rolli. Mõningad leiud lubavad oletada, et linnud arenesid theropod`idest ehk linnujalgsetest hiidsisalikest, kes olid samas röövloomadest lihasööjate nagu Tyrannosaurus rex esivanemad.
«Meie eesmärgiks oli Hiinast Xinjiangi «fossiilikalmistult» leida tõend selle kohta, et theropod`id on lindudega suguluses ja me avastasime Haplocheirus ´e,» selgitasid paleontoloogid.