Hiljutise uuringu andmetel võimaldab inimkeha ehitus arendada meil jooksukiirust kuni 60 km/h.
Teadlased: inimene on võimeline jooksma 50–60 kilomeetrit tunnis
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
25. jaanuar 2010, 11:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jamaica sprinter Usain Bolt on võimeline jooksma rekordeid purustava kiirusega.
Hiljuti tehtud uuringuga püüti kindlaks teha, milline on inimvõimete piir jooksmisel, kirjutab Scinecedaily.com.
Uuringu teinute sõnul on Bolt praegu viinud jooksukiiruse 44 kilomeetrini tunnis, kuid inimkeha on loodud selliselt, mis lubaks arendada ka 50 – 60 kilomeetrist tunnikiirust.
Jooksukiiruse bioloogilist piiri uurisid USA Southern Methodist University teadlane Peter Weyand, Wyomingi ülikooli uurija Matthew Bundle ning Rice`i ülikooli teadlased Rosalinde Sandell ja Danille Prime.
«Kiirus sõltub paljuski selles, kuidas jalg joostes maapinnalt lahti tõugatakse. Tippsprinterid oskavad jooksmise ajal lihaseid ja jäsemeid kasutada võimalikult efektiivsel moel. Sprinterite jalgade tõukejõud on väga võimas,» selgitasid uurijad.
Teadlased lisasid, et maailma juhtivatel sprinteritel on jala ja maa kontakti aeg väiksem kui kümnendik sekundit.
Uurijad tegid katse jooksulindiga, millega on võimalik arendada kiirust 50 – 60 kilomeetrit tunnis. Samuti mõõdeti jõudu ja aega, millega jalg pinnale suruti ja sealt lahti tõugati.
Katsealustel paluti jooksulindil joosta erinevat kiirust kasutades. Võrdlusena paluti neil hüpata jooksulindil ühel jalal ning joosta tagurpidi.
Teadlased avastasid, et nii tagurpidi kui ka normaalsel viisil joostes oli jala-maa kontakt identne ehk jalg oli minimaalselt maapinnal sama kaua.
«Jala-maa kontakti aeg näitab, kui kiiresti lihased suudavad tekitada vajaliku jõu, et jalg maast lahti saada,» selgitasid teadlased.
Nad jätkasid, et jooksukiirus sõltub suures osas lihaskiudude liikumisest.
«Meie katsed näitasid, et inimlihaste ehitus on selline, mis võimaldaks joosta maksimaalkiirusel 50 – 60 kilomeetrit tunnis,» laususid uurijad.
Maailma kiireima looma gepardi jaoks on 50 – 60 kilomeetrit tunnis tavaline, tema jooksukiirus ulatub 112 kilomeetrini tunnis.
Kuid näiteks Tyrannosaurus rex suudaks joosta vaid 29 kilomeetrit tunnis.